11.09.2019
Mõne aja eest algasid rünnakud Postimehe rubriigi Meie Eesti vastu, mis ongi nüüd lõppenud rahvuskeskse käsitluse tapmisega – nüüd saavad sõna vaid liberaalid, kes on välja rookinud mure demograafilise olukorra halvenemise üle ja keskenduvad integratsiooniteemale.
Meie Eestit asuti ründama rahvastikuprobleemide konservatiivse ja rahvuskeskse kajastuse tõttu, kusjuures rünnakuid looritati erapooliklikkuse süüdistusega. Või nagu kirjutas Eesti Päevaleht: “Pressinõukogule tuli mitmeid kaebusi selle kohta, et “Meie Eesti” rubriigi puhul ei ole tegemist ajakirjandusega.”
Välja otsiti kaks “eksperti”, Ragne Kõuts ja Priit Pärnapuu, kes kirjutasid loos “Postimehe “Meie Eesti” rubriik esitab kindlat käsitlust” uduse süüdistuse: “Meie Eesti” tekstides raskendab seda tüüpi subjektiivsuse läbinägemist uuringuandmete ja statistika rohke kasutamine, mis iseenesest tekitab mulje teaduspõhisusest ja objektiivsusest.”
Hiljuti lahkus Meie Eestist toimetaja Lea Danilson-Järg, kes asus tööle siseministeeriumi, rahvastikuminister Riina Solmani käe alla. Tema lahkudes on kohe näha, kuidas artiklitest kaob mure demograafiliste protsesside pärast, asendudes lõimimisjuttudega. Nagu liberaalidele meeldibki – võtame aga võõraid vastu.
Nii kirjutab uus Meie Eesti toimetaja Aimar Ahtosaari kantseliitlikku kiidulugu: “Eestlased on pooleteise sajandi jooksul tõestanud, et meil on see (sisemine sidusus – toim.) olemas, muidu poleks jõutud oma riigini ja riigina maailma edukaimate kitsasse ringi. Et see ime jätkuks, tuleb avatud maailmas veel enam tähelepanu pöörata sidusa ja kestliku ühiskonna hoidmisele. /…/ Meie rahvastikuteadus on kõrgel tasemel ning tihedas koostöös kogu Euroopa teaduskeskustega, mistõttu on Eesti valitsuse ja poliitikute käeulatuses parim võimalik andmestik rahvastikupoliitiliste otsuste tegemiseks.”
Toivo Mängel jätkab kiidulaulu loos “Põhjamaade rahvastiku areng on teistest ees”, kus väidetakse, et “Skandinaaviamaade rahvastikuareng on olnud kõige eeskujulikum” ja “Eestil on mõistlik jälgida ja analüüsida ülemerenaabrite kogemusi”.
Ta lisab: “Põhjala on juba olnud aastakümneid esirinnas soolise võrdõiguslikkuse ja võrdsuse tagamisel. Hoolimata sellest tekkis eelmise sajandi viimasel kümnendil olukord, kus perioodsündimus (sünde kalendriaastas lapsesaamiseas naiste kohta) oli Euroopa riikidest suurim Põhjamaades.”
Seega siis kiitus “euroopalikele väärtustele” – kogu loost ei tule aga välja, et vähemalt Soomes ja Rootsis kergitavad sündimust hoopiski sisserändajad, eriti moslemid, kelle seas pole mingit soolist võrdõiguslikkust meestega.
Miks ei kajastu Mängeli loos isegi Postimehest läbi käinud faktid: “Soome rahvaarv on kasvanud vaid tänu immigratsioonile, kus edetabelit juhivad Somaalia, Maroko ja Kongo vastavalt keskmiselt 4, 3,9 ja 3,3 lapsega naise kohta. Edasi järgnevad Türgi, Iraak, endised Jugoslaavia riigid, Afganistan ja Etioopia. Soomes elavate eestlannade laste arv on keskmiselt naiste laste arv 1,7, soomlannadel endil 1,6”?
Siit küsimus Mängelile: kas selline areng peakski meile eeskujuks olema ja kas just neid ülemerenaabrite kogemusi on mõistlik jälgida?
Kolmas Meie Eesti lugu tuleb Tallinna Ülikooli (!) Eesti demograafia keskuse vanemteadurilt ja juhilt, Euroopa rahvastikuinstituutide võrgustiku nõukoja ja Euroopa demograafia doktorikooli teadusnõukogu liikmelt Luule Sakkeuselt: “Meie rahvastiku arengu tagab suurem tolerantsus ja lõimimine.” Selline pealkiri ei vaja kommentaari.
Liberaalid on alati marus, kui ajakirjanduses leidub nurgake, kus probleemide arutelud toimuvad neile ebameeldivas kajastuses. Postimehe Meie Eesti võeti ette ja nulliti ära, rahvusmeelsete asemele pandi globalistid – nüüd siis on tegu “õige ajakirjandusega”? Suunamuutus on väga kontrastselt näha ja Postimehest on kadunud üks asjalik erikülg, asendudes globalismipropagandaga.
Seni rahvastikuprobleemi eesti rahva allesjäämise keskselt valgustanud Meie Eesti asemele on tulnud multikultuursust propageeriv “Our Estonia”.