“Õigete” afgaanide abistamine hoogustab migratsiooniprotsessi veelgi

Arvata võib, et varjupaigakampaania nende afgaanide osas, kes abistasid oma kodumaal lääneriike, kasvatab “koostööpartnerite” arvu kõvasti suuremaks kui koostööd üldse oli.

BNS vahendab: “Afganistani julgeolekuolukord mõjutab otseselt Euroopat ja maailma. Mida halvem on sealsete tsiviilelanike olukord ja mida rohkem kaasneb neile kannatusi, seda suuremaks kujuneb riigist väljuv põgenikelaine,” ütles välisminister Eva-Maria Liimets. “Afgaanid on juba praegu Euroopa Liidus asüülitaotlejate hulgas teisel kohal.”

Liimets on viimase lausega märki tabanud – afgaanid olid suurimate asüülitaotlejate nimekirjas juba siis, kui Taliban oli mägedes ja NATO Afganistanis baasides. Nüüd avaneb neil suurim võimalus varjupaiga taotlemiseks, sest nad saavad ennast Talibani ohvritena kujutada, kuigi koostöö liitlastega piirdus paljudel ilmselt ainult tervitusega vastu tulnud liitlassõdurile. Kui sedagi.

Vasakliberaalid on juba teada, neile piisab kinnitusest, et inimene oli Talibani vastu ja teda ähvardab kodumaal kindel surm – ja selliseid tuleb nüüd miljoneid. Migrandid teavad juba hästi, milliseid hoobasid tõmmata, et “sallivuslasi” ninalöristavalt heldima panna, kuigi vähemalt afgaani meeste seas on ilmselt vähe neid, kes pole inimesi läbi sihiku vaadanud.

Küll aga eksib Liimets, kui arvab edaspidigi tohutult migrante tulevat – Taliban deklareeris esmaspäeval, et ei soovi mitte inimeste evakueerimist, vaid riiki jäämist, et “uut” Afganistani üles ehitada. Igastahes erilende Kabulist Minski enam ilmselt ei tule, pigem saab probleemiks emiraadist lahkumine üldse.

BNS kirjutab: “Peaminister Kaja Kallase sõnul on Eesti valmis vastu võtma kuni 10 Afganistanist evakueeritud inimest ning selle arvu sisse kuuluvad nii EL-i kui ka NATO-ga koostööd teinud inimesed ja nende vahetud pereliikmed. Lisaks sellele plaanib valitsus arengukoostöö, humanitaarabi ja maailmaharidusega tegeleva organisatsiooni Mondoga Afganistanis koostööd teinud inimeste vastuvõtmist, kelle täpne arv selgub lähipäevil.”

Kui Eesti võtab kedagi vastu, siis ehk neid, kes olid otseselt seotud meie missioonisõduritega – “nii EL-i kui ka NATO-ga koostööd teinud inimesed” on liiga lai mõiste, kui meie riik ei tea, kas nad seda koostööd ikka tegid. Eesti omad sõdurid teavad.

Mondo töö Afganistanis tundub vähemalt nende kodulehe kirjelduse järgi üsnagi asjalik, kuid on väheusutav, et siia jõuab keegi Fatima Zahra tüdrukutekoolist Jalalabadis – pääsetee leiavad ilmselt siiski mingid funktsionäärid, mitte aga need, kes reaalset tööd tegid. Sest Talibani kiire pealetung ei lasknud ilmselt provintsidest lahkuda.

Eesti välisministeeriumi kohustuseks saagu tutvustada täpselt kõiki neid koostööpartnereid, kes siia jõuavad, ja nende tehtud tööd Afganistanis – selleks, et varjupaiga saaks tõelised partnerid. Sest ALDE-liberaale ei maksa niisama milleski usaldada.

Ja mis saab president Kaljulaidi korrumpeerunud koostööpartnerist, endisest Afganistani presidendist Ashraf Ghanist – kas tema tuleb nüüd ka Eestisse?