Reformierakond ja sotsid kardavad erakondade rahastuse järelvalve üleandmist riigikontrollile – järsku tulevad suuremad skeemid välja

Võimukoalitsiooni kuuluvad kolm erakonda algatasid erakondade rahastamise järelevalve komisjoni (ERJK) likvideerimise, soovides komisjoni funktsioonid anda riigikontrollile, kuid see on ei meeldi Reformierakonnale ega sotsidele, mis tekitab küsimuse – millest selline kabuhirm?

Isamaa, Keskerakonna ja Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna (EKRE) fraktsiooni algatatud eelnõus märgitakse, et selle väljatöötamine tulenes vajadusest tagada professionaalsem kontrolli erakondade tegevuse rahastamise üle.

Võimuerakondade hinnangul on 2011. aastal loodud ERJK täielik vastavus sõltumatuse nõuetele  küsitav ning seda eelkõige põhjusel, et ERJK koosseis ei vasta täies ulatuses sõltumatuse kriteeriumile. “Välistatud ei ole poliitiline mõju ERJK liikmete üle, kuna ERJK-sse kuuluvad ka Riigikogus esindatud erakondade nimetatud liikmed, kes ei tohi olla Riigikogu ega Vabariigi Valitsuse liikmed,” märgitakse seletuskirjas.

“ERJK üritab oma võimupiire igas suunas laiendada ja võtab iseendale lubamatult suuri õigusi – tema enesetähtsustamisega on hädas juba ka opositsioonipoliitikud,” väitsid Mart ja Martin Helme mullu septembris saates “Räägime asjast”. Seega on järelvalvekomisjoni kui poliitiliselt ülelaetud institutsiooni kaotamine juba ammu päevakorral.

“Kui me ise nimetame enda üle järelevalve teostajad, siis siin on olemuslikult konflikt, mis usaldust ei suurenda,” rääkis Isamaa liider Helir-Valdor Seeder teisipäeval “Vikerhommikus”, viidates sellele, et riigikogus esindatud erakondadel on õigus nimetada ERJK-sse oma esindaja. “Praegune süsteem, kus väikene komisjon, mis on erakondade endi poolt nimetatud esindajate kaudu teostamas järelelvalvet erakondade endi rahastamise üle, pole sugugi parim lahendus. Minu arvates on väga mõistlik ja õige see funktsioon riigikontrollile üle anda,” ütles ta.

Eelnõu ajas opositsioonil karvad turri, kuid nad on otsustanud kavandatava muudatuse valitsuse vastu ära kasutada, väites, nagu oleks tegu tõhusa järelvalve likvideerimisega. “Selline järjekindel praktika ja arvete esitamine on osutunud ebamugavaks neile, kes võimul,” väidab reformierakondlane Kristen Michal. Sots Lauri Läänemets aga ütleb: “Sellist avalikku võimupositsiooni ärakasutamist süüdimõistmisest pääsemiseks pole Eesti ühiskond enne näinud.”

Tegelikkuses kaob hoopis organ, mille eesotsas on hetkel tugeva poliitilise ja ideoloogilise laenguga tegelased. ERJK kaotamise järel läheks kontroll erakondade rahastamise üle Riigikontrollile, kelle kohta vastav seadus ütleb: § 2. Riigikontrolli staatus: Riigikontroll on oma tegevuses sõltumatu majanduskontrolli teostav riigiorgan. § 3. Riigikontrolli tegevuse eesmärk: Riigikontrolli tegevuse eesmärk on majanduskontrolli kaudu anda Riigikogule ja avalikkusele kindlustunne, et avaliku sektori vahendeid kasutatakse seaduslikult ning tulemuslikult.

Koalitsiooni eelnõus märgitakse, et seadusemuudatusega pannakse riigikontrollile täiendav ülesanne, mille täitmine eeldab organisatoorseid ümberkorraldusi, ametnike värbamist, väljaõpet ja muud seesugust.

Tundub, et opositsioonil on, mida Riigikontrolli eest varjata, ja praegused ERJK aktiivsemad tegutsejad Kaarel Tarand ja Liisa Oviir on just need, kelle töökoha ja võimaliku toetuse pärast opositsioon kisa tõstab. Need kaks on oma varasema töö ja publikatsioonide kaudu tuntud kui ägedad praeguse valitsuse poliitilise agenda vastased, ja selline kallutatus on tunginud ka nende töösse.

Nii algatasid Tarand ja Oviir eelmise aasta sügisel EKRE vastu süüdistuse, nagu oleks saade “Räägime asjast” keelatud annetus või erakonna erikohtlemine, kuigi erakonnal olid kõik raamatupidamisdokumendid komisjonile esitatud. Järgmise asjana tõstis ERJK üles väite, et Isamaa ja EKRE olevat valimisreklaame odavamalt saanud, kuigi ka selle kohta on dokumentatsioon olemas.

ERJK nõudis erakondadelt valimisreklaamide hindu, kuigi neil seda õigust pole, ja keegi neid lõpuks ei esitanudki. Kurioosumina nõudsid nad ähvardades rahastusandmeid ka Objektiivilt, mis aga pole erakondlik portaal ega pea neile midagi tõestama. “Komisjon tegeleb poliitilise tagakiusamisega, eriti just praeguste valitsuserakondade suhtes,” lausus Mart Helme tollal.

Septembri algul küsis Delfi Mart Helmelt, miks ei vastanud EKRE Erakondade Rahastamise Järelvalve komisjoni täiendavatele küsimustele valimiskampaania rahastamise kohta.

“Lihtsalt põhjusel – ERJK-d juhivad kaks sotsi, Liisa Oviir ja Kaarel Tarand, kes laiendavad kogu aeg oma volitusi. Me oleme kõik seaduses ette nähtud dokumendid neile esitanud ja neil pole volitusi küsida lisaasju, nemad aga arvavad, et peavad kogu aeg lisa küsima,” vastas Mart Helme. “ERJK arvab, nagu tema oleks justiitsüsteemist väljaspool seisev organisatsioon, mis võib nõuda ükskõik missuguseid andmeid algallikateni välja – neil ei ole seda õigust. Seadus näeb täpselt ette, mida me oleme kohustatud esitama ja kõik kohustuslikud esitused oleme me neile teinud. Ärgu laiendagu oma volituste piire omavoliliselt.”

Seega on ERJK-l täpse ja seadusjärgse tegevusega juba ammugi probleeme ning komisjon on vajalike asjade kõrval saanud poliitilise tagakiusamisega tegelevaks institutsiooniks, kes “lahendab” asju suuresti läbi meedia. Riigikontrolli puhul selliseid probleeme ei tekiks, sest see institutsioon on tugeva ühiskondliku ja poliitilise usalduspagasiga.