Õppekogunemiste madala osalusprotsendi taga võib olla kaitseväe vaktsineerimispoliitika

Eesti,
- Updated
©Uued Uudised
Kaitseväe juhatajast Martin Heremist on saanud meediastaar. Pilt on illustratiivne.

Vaktsineerimata inimesed kaitseväest eemaldanud kindral Martin Herem imestab, miks välkõppekogunemisele nii vähe inimesi ilmus – tegu on tõenäoliselt repressiivse vaktsineerimispoliitka esimese tulemusega.

“Kui kõik muu läks hästi, siis kohaletulemise osas paneks hindeks kolm pika-pika miinusega,” ütles Postimehele kaitseväe juhataja Martin Herem mõni nädal tagasi lõppenud õppuse Okas 21 kohta.

Herem viitab arvule 55 protsenti, see on nende arvude suhe, kui palju inimesi õppusele tuli ja kui palju kutseid välja saadeti. See on lahja tulemus – kaitsevägi on korraldanud sedasorti välkõppekogunemisi alates 2016. aastast ja ainult 2018. aasta kevadel oli näitaja sama kehv.

Postimees täpsustab: “Keegi ei oska täpselt öelda, mis sellel aastal juhtus, et nii vähe reserviste kohale jõudis. Võib-olla on siin mängus koroona, haigused, mured, stress. Kardetakse töökohtade pärast. Ollakse vihased riigi peale. Kaitsevägi on ka ise teinud vastuolulisi otsuseid, orkestri kinnipanek näiteks, mis osades inimestes võis tekitada trotsi ja pahameelt kaitseväe suhtes.”

Sotsiaalmeedias teatakse vastust: “Kaitseväe juhataja on üllatunud, et õppekogunemisele tuli vähe inimesi ja nad ei tea, miks see nii on. Ma siis ütlen neile. Põhjuseks on kaitseväes läbi viidud sundvaktsineerimine. Ca 30-40% protsenti meestest, kes pidid õppekogunemisele minema, on vaktsineerimata ja ei soovinud, et neid hakataks survestama ennast vaktsineerima ja selle vältimiseks jätsid minemata. Olukord umbes selline, et näed, et naabri maja põleb, aga tead ette, et kui ämber käes appi jooksed, tahab naabrimees esimese asjana sulle midagi sisse süstida. Meie kaitseväe juhataja on hakkama saanud korraliku käkiga, vähendanud oluliselt meie riigi kaitsevõimet ja peaks nüüd tagasi astuma!” (Viljar L.)

Tõenäoliselt peitub üks selgitus ka Delfi pealkirjas tänavu 1. septembrist: “Martin Herem kaitseväelaste vaktsineerimisest: kes ei taha, saab valida teise eluala”. Seal kirjutatakse: “Herem kinnitas, et sealt edasi (pärast hoiatust – toim.) läheb asi karmiks: “Tõepoolest, kui inimene lihtsalt ei vaktsineeri ennast, ja meie juures ei saa vaktsineerimata töötada, siis peame paljudega lepingu lõpetama. Ükskõik, kas töölepingu või teenistuslepingu.”

Väga tõenäoline, et ilmumata jätsid ka need reservväelased, kes on vaktsineerimata või seda osaliselt teinud; inimesed, kel pole võimalik oma läbipõdemist tõestada; inimesed, kes ei toeta sundvaktsineerimist; inimesed, kes on solvunud selle peale, et kaitsevägi nii lihtsalt oma inimestest loobus; samuti need, kes ei viitsi või ei soovi läbida oma “koroonalojaalsuse” tõestamise kadalippu. Postimehel võib õigus olla ka inimeste pettumises kaitseväe teisteski otsustes, sealhulgas kärbetest tingitud orkestri ja kaplanaadi kaotamise plaanides ning sõduri erariietesse sundimises 9. mail.

ERR kirjutas 15. septembril: “Kaitseväe 4400 töötajast 250 pole esitanud tähtajaks tõendit vaktsineerimise, koroona läbipõdemise või meditsiinilise vastunäidustuse kohta. Neist 65 inimest on teatanud vaktsineerimisest keeldumisest, mistõttu võib neid oodata töö kaotus.”

Jutt käib kaitseväe töötajatest – kui neid arve vaadata tuhandete reservväelaste kontekstis, siis kasvavad arvud palju kordi ja vähemalt osa neist ongi need, kes jätsid välkõppekogunemisele ilmumata. Kaitsevägi läks kaasa sunnile orienteeritud riikliku vaktsineerimispoliitikaga ja tagajärg on kohe silmaga nähtav – see peegeldub kaitsevõimekuse languses.

Kindral Heremil ei ole mõtet ärrituda kohaleilmumise väikese protsendi üle – see on kaitseväe enda poliitika tulemus. Praegu tuleb toimunu üle järele mõelda ja otsustada, kas hübriidsõja puhkedes või lausa lahingutegevuse tingimustes ikka on vaktsiinipass kaitsevõimekuses määrav.

Tähelepanu!

Kuna kommentaaride modereerimise maht hakkas toimetuse väikese kollektiivi tööd häirima, siis oleme sunnitud kommenteerimise peatama. Kui tunnete vajadust ühiskonna asjades kaasa rääkida, siis on selleks võimalus Facebookis ning meediaväljaannete kommentaariumites.

Täname teid jätkuva toe ja mõistmise eest!
Uute uudiste toimetus.

Mobile Sliding Menu

Uute Uudiste väljaandja on Eesti Konservatiivne Rahvaerakond. Uued Uudised peavad oluliseks sõnavabadust. See tähendab, et Uutes Uudistes avaldatud seisukohad ei pruugi ühtida Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna seisukohtadega.
Kontakt: info@uueduudised.ee | Kasutamistingimused