Rahvuskonservatiivne uudiste- ja arvamusportaal
Saada vihje: info@uueduudised.ee

Paberhääletuse võitis kindlalt EKRE

-
06.03.2023
Soovitame hääletada 9. juunil ja paberil
© UU

Kuni e-häälte selgumiseni oli Riigikogu valimiste liider Eesti Konservatiivne Rahvaerakond.

Jaoskonnas paberil oma valikut tegemas käinute seas oli esikolmik selline: EKRE 23,7, Keskerakond 21,7 ja Reformierakond 20,3 protsenti.

Kahtlaselt kaua läks aga e-häälte lugemiseks. Kui need tulemused lõpuks teatavaks tehti, selgus, et midagi on jälle paigast ära.

ERR arvutas valimisteenistusest tulnud andmestiku järgi välja, et Reformierakonna häältest tulid 68 protsenti e-häältena, samas kui EKRE puhul oli see näitaja vaid 28 protsenti.

Reformierakonnast ei jäänud kaugele maha Eesti 200, mis sai e-häältena ligi 65 protsenti.

E-hääletajad olid ülekaalus veel ka Parempoolsetel (ligi 59 protsenti), Sotsiaaldemokraatlikul Erakonnal (ligi 59 protsenti) ja Rohelistel (ligi 58 protsenti).

Nende numbrite põhjal jäi silma, et kui e-häälte osas on EKRE-l suurusjärk 30% kogu häälte arvust, vastukaaluks Reformil suurusjärk 70%, siis teiste erakondade ja kandidaatide lõikes käib kõikumine pigem suurusjärk 50% ümber.

Tekib küsimus, et teised erakonnad ei ole teinud kampaaniat e-valimiste vastu, kuid miks siis Reformierakonna pilt e-häälte osakaalu osas on suurusjärgu võrra kõrgem, kui teistel erakondadel? Väljaarvatud mõned nimed eri erakondadest, näiteks jäi kummalisena silma, et Võrumaa ja Liina Kersna ülekaalukas e-häältel tuginev tulemus Nursipalu teemade taustal.

Tekib ka küsimus, millise valemi alusel võis e-häälte ümberpaigutamine omade kasuks toimuda, üldarvu 312 000 juures.

Muide, Eesti Vabariigi Põhiseaduse paragrahv 60 ütleb: „Riigikogu liikmed valitakse vabadel valimistel proportsionaalsuse põhimõtte alusel. Valimised on üldised, ühetaolised ja otsesed. Hääletamine on salajane.“

Seega ei näe põhiseadus e-hääletamist ette.