Päeva sõel (med.): kas Rakvere kohus kutsus istungile laiba; kas Disney uus „Näkineid“ on sallivuse katastroof; kas eesti president räägib ÜRO peaassambleel mutiaugust; kas Vene teatris on üldse venelasi

Eesti,

Tahaks kirjutada tähtsatest asjadest, aga esiteks on nad poliitikute poolt juba kantseliitlikult läbi nämmutatud ja poeedi hingega inimesel pole see teema enam mingi Pegasuse luhakene. Vaist nüristub, pea undab ja tahaks keskmise näpuga kuvarit läbistada. Kuid „ma pole armas Riina Sikkut / kes riigikogus nõnda ni..b.“

See, mida teeb oma saamahimus peavoolumeedia, on praegu kultuurilis-ajaloolise tähtsusega. On olemas nii kirjanduslikke personaaže kui ka lausa keeleteadlasi, kes käisid mööda ühiskondlikke välikäimlaid ja fikseerisid tulevaste põlvede jaoks sinna seintele kritseldatud folkloori. Isegi Lennart Meri on Tallinna lennujaama WC-s konutades seda loomingut uurinud ja teinud kaaluka panuse kirjaoskuse arendamisse, oma käega parandades seinakirjanike poolt tehtud grammatilisi vigu.

Meie peavoolumeedia vigu parandada on lihtsamast lihtsam, kuna internetis avaldatud asjade muutmiseks ei ole vaja põletada tonnide viisi paberil tiražeeritud jaburust. Piisab kirjaosklikust ja ausalt oma tööd tegevast toimetajast, et viga saaks parandatud minutitega. Aga kuna peavoolikud võitlevad ju eestluse, eesti kultuuri ja rahvusriigi äralagastamise poolt, siis ka keele risustamine teenib samu eesmärke, nii et kui me ahhetame ja süüdistame leheneegreid kirjaoskamatuses, siis me võib-olla hoopis alahindame neid, sest nad teevad seda meelega. Kes tahab niisama pulli teha, kes ajab lehma ümber, aga enamuses ikka lihtsalt spetsiaalselt väänatakse „valgete fašistide“ keelt.

Kuidas muidu sai Postimehe üks haarmetest ehk Virumaa Teataja avaldada täna pealkirja „Kohus abikaasa tapnud naise üle jäi ära, sest kannatanu ei ilmunud kohtusse“.

Esimene asi, mis tuli seda lugedes meelde, oli koht vahva sõdur Šveigi raamatust: „Kes teist suri ära, las ilmub kolme päeva jooksul korpuse staapi, et tema laip saaks piserdatud püha veega.“

Seda ei väitnud mõne tolle aja soliidse lehe pealkiri, vaid ennast deliiriumi joonud välipreester Otto Katz.

Aga Postimehe uudise paradoksaalsus ei piirdu ainult pealkirjaga. „Täna pidanuks Rakvere kohtumajas astuma seadusesilma ette Oksana Holostova, endise perekonnanimega Andilevko, kes süüdistuse järgi lõi oma abikaasat Martin Andilevkot noaga alakõhu piirkonda, mille tagajärjel mees suri. Kohtuprotsess lükkus edasi, sest kannatanuks tunnistatud Aleksandr Andilevko kohtusse ei ilmunud.

Ei saa midagi aru: noaga alakõhtu löödi Martin Andilevkot, aga kannatajaks tunnistati Aleksandr Andilevko.

Siit hakkab välja kooruma, et tegelikult tajusid ajakirjanikud olukorra absurdsust, sest nad kirjutavad: „Prokuratuuri saadetud süüdistuskokkuvõttest ei nähtu, millal, kus ja mis asjaoludel noaga löödi. “See ei oma absoluutselt tähtsust,” ütles prokuratuuri avalike suhete osakonna nõunik Kristiina Kivari. Samuti ei soostunud prokuratuur vastama küsimusele, kes on kohtusse tulemata jätnud Aleksandr noalöögi tagajärjel surnud Martinile.“

Nii et „mida sügavale metsa, seda paksemad partisanid“: tuleb välja, et pole tähtis ei see, millal löödi, ega isegi see, kus löödi, ega kogunisti see, mis asjaoludel löödi – peaasi et alakõhtu. Ilmselt ei ole tähtis ka see, keda tegelikult löödi ja kes selle tagajärjel suri. Ja ei ole oluline ka see, kes on see „kannatanu“ – kas hukkunu sugulane või nimekaim.

Kogu seda jama lugedes tekkib vaid üks küsimus – kas laip ikka tuvastati? Sest kohtumõistjad helistasid kuhugi Soome ja seal öeldi, et too arusaamatul moel mõrvaga seotud Aleksandr elab seal. Aga oli see ikka toosama või mõni muu Aleksandr, või äkki hoopis mõni sealne naljahammas Pekka? Võib-olla prokuratuuri avalike suhete osakonna nõunik jälle vastaks, et „see ei ole absoluutselt tähtis“.

Aga pealkirja eest toimetusele 12 points, nii et ärge raisake oma annet kohtukroonikale ja hakake kirjutama satiirilisi romaane.

+ + + + + + +

Vasakliberaalse ajupesu maailmameedia sattus paanikasse, kui Walt Disney Studios avaldas mõni päev tagasi uue „Näkineiu“ treileri, kus Arieli osa mängib neeger Hallie Bailey. Film esilinastub järgmise aasta mais.

Kahe päevaga vaadati treilerit peaaegu 8 miljonit korda ja selle ajaga sai miljon dislaiki, ehk neli korda rohkem, kui laike. Paljud kirjutasid otse, et nendele ei meeldi nende lemmikfilmi äralörtsimine selle nimel, et koguda „rassiteemalisi“ punkte.

Youtube hakkas kohe vaatajate pahameelt varjama ja dislaike kinni mätsima. Täna me juba näeme, et laike on peaaegu pool miljonit ja dislaike… NULL!

Samasugune võltsimine, tüssamine ja valetamine, nagu praegustel kasutatud autode müügiplatsidel või ka pool sajandit tagasi N.Liidus. Aga N.Liit oli ju totalitaarne riik. Kuid kes siis oleme meie? XXI sajandi kolmandal kümnendil?

Kui Venemaal ei oleks keegi screenshot’i teinud, siis ei teakski me, et Disney filmi uus versioon on inimeste arvates nende eelistuste äravägistamine. Muide, ka eilne ülimenukas „Päeva sõel“ oli näiteks süsteemis uudis.net nähtamatu, nagu polekski teist. Teie jaoks valitakse, mida te vaadata ja lugeda võite.

Telegram: Contact @topor

+ + + + + + +

Suurbritannia Kuningakoja kutsel esindab Eestit kuninganna Elizabeth II matusetalitusel EV president Alar Karis, kes läheb matustele koos abikaasaga.

Presidendi kantselei teatab, et president suundub Londonisse pühapäeval ja samal õhtul on oodatud kuningas Charles III vastuvõtule matusetalitusele saabujatele. „Seejärel sõidab president Karis edasi New Yorki ÜRO peaassambleele, millel osalemine lükkub Elizabeth II matusetalituse tõttu päeva võrra edasi,“ täpsustab EV presidendi kantselei kommunikatsiooniosakond.

Alar Karise vaieldamatu eelis tema eelkäija ees on see, et me võime kindlad olla: Eesti saab esindatud igati soliidselt ja väärikalt. Kas ÜRO peaassambleel ka sisukalt, seda ei oska praegu prognoosida, sest presidendi esinemine Riigikogu istungjärgu avamisel oli nagu ta oli ja näiteks sellised kujundid nagu „parem vene dessant ja tankirünnak kui harimatu riigijuht“ ei tekitaks terroristide käe läbi paljukannatanud New Yorgis kestvaid kiiduavaldusi. Ka mõiste „mutiauk“ ehk molehole võib sealset publikut valvsaks teha, sest Mole Hole tähendab USA-s eriruumi süvendisse rajatud hoones, kus redutavad strateegiliste pommitajate lendurite valveekipaažid.

Aastaid tagasi Siim Kallas, kohtudes presidendi George W. Bushiga, tahtis öelda, et Eesti on mujal maailmas veel suhteliselt tundmatu, nagu auk – as hole, aga hääldas „Estonia ass hole“, seda veel Ärapanija pani tähele. Oli küll naljakas, ja vähemalt keegi istungitesaalist kabuhirmus varjendisse ei jooksnud.

+ + + + + + +

Leedu Vabariigi kultuuriministeerium teatas täna, et Leedu vene draamateatrist on saanud Vilniuse Vana teater“. Vastavale käskkirjale kirjutas alla kultuuriminister Simono Kairio.

Uus nimi on valitud selleks spetsiaalselt moodustatud töögrupi poolt ja peaaegu kõik selle eksperdid olid antud nime poolt, kuna see viitab hoone pikaajalisele ajaloole ja vastab teatri põhikirjale ning selle uuele suunitlusele.

Leedulastel on vedanud, et nende teatris ei tegutsenud aastaid Venemaalt pärit putinist Filipp Losj. Muide, Leedu vene draama pearežissöör on Vladimir Gurfinkel (mitte segamini ajada Garfunkeliga).

Ka Tallinnas tegutseva Vene teatri nimi ei vasta selle sisule, palju seal venelasi ikka töötab – kui, siis ikka koristajate ja torujüridena.

Ivan Makarov

Mobile Sliding Menu

Uute Uudiste väljaandja on Eesti Konservatiivne Rahvaerakond. Uued Uudised peavad oluliseks sõnavabadust. See tähendab, et Uutes Uudistes avaldatud seisukohad ei pruugi ühtida Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna seisukohtadega.
Kontakt: info@uueduudised.ee | Kasutamistingimused