Rahvuskonservatiivne uudiste- ja arvamusportaal
Saada vihje: info@uueduudised.ee

Päeva sõel(med.): pildikesi pühapäevaelust. Vanemuine või Venemuine, Postimees? Venelased kasutasid Salman Rushdie pussitamise uudist nugade reklaamiks; Delfi lugejad rahuldagu ennast hambaharjaga; Õhtulehes käis Päikesejumal

-
14.08.2022

Tänane Postimees tegi delikaatse vihje sellele, mida kujutab endast tegelikult Eesti pealinna „venelaste“ võimu alla andnud keskerakond, mis määras Yana Toomi aseesimeheks.

„Heade mõtete linnas Tartus valiti eile Keskerakonna esimeest. Juba kaugelt oli näha Venemuise kontserdimaja juures seisvaid busse, millega rahvamassid olid parteikongressile kohale sõidutatud. Tund enne uue esimehe kuulutamist, kui kontserdimajja saabusime, jalutasid vastu kergelt tülpinud nägudega vanemad prouad…“, kirjutab Postimees.

Absoluutselt täpne kirjeldus! Et juba kaugelt oli näha, et see on Venemuine. Ja need prouad olid tülpinud nägudega ikka sellepärast, et eestlasedki ei saa sellest lavalt ajatavast brežnevistlikust kelbasest aru, mis veel rääkida venekeelsetest ja –meelsetest inimestest!

Jah, Jüri Ratas lubas 1000 eurot pensioni, aga millal see helge tulevik saabub? Keegi ei ela nii kaua…

Ja Vanemuise juhtidele selge vihje: lasete veel paar korda keskerakonna sisse – ja oletegi Venemuine.

+ + + + + + + +

Tragöödia USA-s, kus kirjanikku Salman Rushdiet ründas laval pussnoaga „maailma kõige rahumeelsema religiooni“ esindaja, kes on, teate, maailma kõige demokraatlikuma riigi kodanik, näitas veelkord, et multikulti ja sallivus – see on olukord, kui sulle võib iga sissekolinu silma mõõgaga välja torgata, aga sina ei tohi isegi „ai“ öelda, sest võid riivata tema sakraalseid tundeid ja inimväärikust.

Sankt-Peterburgi ülipopulaarne uudisteportaal Fontanka, teatades sellest tragöödiast, pani teate kõrvale Rushdie pussitamisest reklaami „Premiaalsed jaapani kööginoad! Tasuta toimetamine üle maailma.“

+ + + + + + +

Delfi leidis oma lugejate jaoks toreda meelelahutuse terveks nädalavahetuseks: kui ajud on peavoolumeedia poolt juba piisavalt rahuldatud, siis tuleks tegeleda ja ülejäänud kehaosade hellitamisega.

Nii avaldatigi lugu „Ohoo! Need on igas kodus leiduvad asjad, mida on võimalik ka seksleludena kasutada.“ Et oled proovinud või kuidas?

Feministid kogu aeg väidavad, et peredes pruugib mees naist nagu mingit asja, mõned jällegi väidavad, et hoopis mees on üks tarbetu asi. Kuid mitte sellest ei tahtnud Delfi meile rääkida…

„Kuigi seksmänguasjade valik kaubanduses on lai, otsime me kõik põnevat vaheldust. Kas oled kunagi oma kodus sellise pilguga ringi vaadanud ning mõelnud, et nii mõndagi asja võiks kasutada hoopis teisel eesmärgil… Leidub aga palju koduseid esemeid, mida on võimalik enda rahuldamiseks kasutada. Siiski peaks alati puhtust silmas pidama. Tähtis on, et see objekt mida kasutad, oleks hügieeniline ning mõistlik oleks see ka kondoomiga katta. Ohutus ennekõike!“ kirjutab Delfi ning pakub välja: 1. Elektriline hambahari.

Vana nõukogude pioneeride anekdoot küsis, et mis on kõige hirmsam asi maailmas? Ja ise vastas: hammastega p…s. Mõni ime siis, et sellisel naisel meest ei ole.

Kuna edasine lugemine läheb tasuliseks, siis ei jäänud midagi üle, kui tõesti ringi vaadata: taignarull, pudrunui, vorstiviilutaja, mikser, kastekann, matrjoška, naabrite ukselink… Väljast kostab suruõhuhaamri tärin ja Venemaalt jälle teatatakse, kuidas vangivalvurid oma hoolealuseid harjavarrega õnnelikuks teevad…

Ega suurt vahet ei olegi vene vanglate ja eesti peavoolikute vahel: esimesed pilastavad inimesi, teised inimeste mõistust.

+ + + + + + + 

Õhtuleht on hirmus väljaanne, mis tirib sind mustade jõudude kohutavasse maailma, kus võimutsevad nõiad, hüpnotisöörid, šamaanid ja muu kahtlane publik. Tänane lugu „PUUDUTA MIND“ 241. SAADE – Numeroloog Crystal Ra; kui inimene ei ühendu oma nimega, siis on tal pea võimatu oma ellu küllust tuua“.

No kui seda väidab just Vana-Egiptuse Päikesejumal… Aga mis nimega peaks „ühenduma“ üks loo autoritest Presnal, „kes abiellus oma ameeriklasest kallimaga eksootilises Kesk-Ameerikas asuvas Guatemala riigis“? Loodetavasti teadsid noored, et Guatemalas elab kuuendik kõigist Kesk-Ameerika HIV-positiivsetest. Aga see selleks.

Huvitav, kas näiteks teised selle loo autorid, keda on lausa neli, „ühenduvad oma nimega“? Kõigil on ju päris pullid nimed: Anu Saagim, Sirje Presnal, Hannes Dreimanis, Brandon Teder.

Aga äkki Brad Metsis „ühenduks“ paremini? Ja kuidas üldse saab üks meesinimene „ühenduda“ nimega Dreimanis? Näiteks nimi Saagim ühendub küll selle kandja olemusega, sest saab palju saaki tänu avalikkuse epateerimisele ja tähelepanule, saagides seksuaalselt ülesköetavate kodanike ajusid ja endale mammonast tükikesi.

Ivan Makarov on näiteks ideaalne kombinatsioon: „omadele“ võõras, „võõrastele“ samuti võõras, seepärast räägib, mida tahab. Igaüks võib öelda, et mida sa tiblast tahad, ja nii on on „sallivuslaste“ poolt viimasel ajal kirjutatudki, aga tüübil ju lausa silt küljes – ei ole ta Toom, ei ole ta Must, ei ole ta Pandre, Kuratovski, Kõlvart ega Kuubik, isegi Ra ei ole, kuigi on lugenud küll Thor Heyerdahli papüürusest laevukese teekonnast, – näe, lausa Ivan ja veel Makarov ka! Mihhailovitš! Ühendumine missugune!

Kahju ei ainult küllust ei paista kusagilt.

Ivan Makarov