Rahvuskonservatiivne uudiste- ja arvamusportaal
Saada vihje: info@uueduudised.ee

Peaminister ilmutas Riigikogus täielikku ükskõiksust Eesti piirialade elanike murede vastu

26.10.2022
Reformierakond tahaks Tartu rahu piirid unustada.
© UU

Kuivõrd Reformierakond tõttas võimule naastes kohe Putiniga nn piirilepet sõlmima, siis pole imestada, et ka peaminister Kaja Kallasel on ükskõik, kust ajutine kontrolljoon kulgeb.

Kolmapäevases Riigikogu infotunnis küsis EKRE saadik Merry Aart ühe piiriprobleemi kohta järgmist: “Küsimus puudutab kontrolljoonele ehitatavat taristut ja kohalike elanike pöördumist, miks ma seda küsin. Kontrolljoonele ehitatakse kaitsetaristut. Selle ehitatava taristu ja praeguse kontrolljoone vahele jääb umbes 80 hektarit maad. Kontrolljoone lähedal on meil päris palju maavarasid. Näiteks Marinova metsas asub Kagu-Eesti dolokivimaardla, see jääb aiapaneelide ja olemasoleva kontrolljoone vahele. Ja siit küsimus. Mis on selle niinimetatud eikellegimaa tekitamise eesmärk ja mis sellest maast saab? Keegi ju peab hakkama seda seal teisel pool tara hooldama. Või on selle eesmärk mingi vahetuskaubana kasutada või lihtsalt ära kinkida? Kas on olemas mingid lepingud, mis selles selgust toovad? Kuna inimeste käest on maa ära ostetud, siis ollakse ärevil, et miks see selline vahe sinna jääb, mis sellega saab. Kohalikele on teada, et Vene pool oma poolele selliseid niinimetatud eikellegitsoone ei ole tekitanud. Küll on kruusa võetud sealt maardlatest teise poole pealt, nii palju kuni piirini välja päris-päris olulisel määral. Et siin oleks lihtsalt vaja selgust. Kas te oskate natuke selgitada?”

Peaminister Kaja Kallas vastas umbmääraselt: “Selle vaheala mõte on see, et seda ühte aeda ületada on lihtsam ja seal teises … Või et noh sinna vahele põhimõtteliselt see tagab suurema kaitse. Miks seda Venemaa poolel ei ole, see seletus on väga lihtne. Venelane ei arva, et meie hakkame siitpoolt neid ründama, ma ei tea, migratsioonisurvega või millegi muuga /…/ Aga nii palju, kui mina aru saan, siis selle vaheala mõte on tagada suurem kaitse. Kui te vaatate, kui eelmisel suvel oli Valgevene, kasutas seda migratsiooni selles hübriidsõjas või relvana, et suruda inimesi üle piiri, siis selle ühe tara saab niiöelda maha joosta, aga kahte, seal seda piirikontrolli, piirivalvet on lihtsam teostada. /…/ Aga tõesti, mis ma ütlesin selle soo kohta, ma olen seal käinud ka vaatlemas. Seal on erinevaid lahendusi, mida nüüd kasutatakse ja ilmselt need olud ongi niivõrd erakorralised, et see piir on niivõrd iseloomulik või eriloomuline selle terve piiri ulatuses. /…/  Ma usun, et me kõik areneme, ka need eksperdid ja väljaehitajad arenevad ka selle töö käigus, et mis on need asjad, mis paremini töötavad.”

Hilisemale Kalle Grünthali küsimusele vastas Kaja Kallas: “Meie jaoks on veel oluline see, et Tartu rahuleping kehtib ja seal on Venemaa tunnistanud Eestit iseseisva riigina. Ja seetõttu me oleme ka seda õiguslikku järjepidevust hoidnud, kui me oma iseseisvuse taastanud, et see riik ei ole mitte kuhugi kadunud. Nüüd, mis puudutab seda piiri küsimus, tuleb eristada õiguslikku poolt ja poliitilist poolt. Õiguslik reaalsus on see, et Eesti Vabariigi ja Venemaa Föderatsiooni vahel on sõlmitud riigipiiri… noh, see pika nimega Eesti-Vene riigipiiri leping ning “Eesti Vabariigi ja Venemaa Föderatsiooni vahelise Narva ja Soome lahe merealade piiritlemise leping”, millele kirjutati alla 2014. aastal Moskvas. Vaatamata sellele, et pooled on lepingu tekstis kokku leppinud, ei ole seda lepingut ratifitseeritud. Selle lepingu allkirjastamine on kooskõlas Eesti põhiseadusega, sellepärast et põhiseaduse § 122 lõige 1 lause 1 ütleb seda, et Eesti maismaapiir on määratud 1920. aasta 2. veebruari Tartu rahulepinguga ja teiste riikidevaheliste piirilepingutega. Nii et seal vastuolu ei ole.
Nüüd, teised kõik riigid on tunnustanud Eesti Vabariiki samades piirides, kus kehtib Eesti jurisdiktsioon. Ma küsin teie käest vastu: kas teie tahaksite siis esitada territoriaalseid pretensioone hetkel Venemaale, minna neid alasid tagasi nõudma? Meile on oluline see, et me tegelikult Venemaale mingeid sõjalisi nõudmisi ei esita, et me ei hakka kuidagi nendega hetkel tüli norima, seda sõda siia laiendama.”

Kaja Kallase jutus on vastuolusid kuhjaga: Tartu rahuleping tema jaoks justkui kehtib, kuid selle järgne piir mitte. Kallas Tartu rahuleppe juriidilist poolt justkui tunnistab, kuid poliitiliselt kingib kümnendiku Eestist ikkagi ära. Ta ütleb, et piirilepingu ratifitseerimist pole olnud, kuid ei räägi sellest, et tahtis võimule saades selle teoks teha ja vormistada koos Putiniga Tartu rahu järgse maa-ala loovutamine ära. Eesti rahvusmeelsete jõudude nõudmist pidada kinni Tartu rahu piiridest nimetab ta “sõjalisteks nõudmisteks” Venemaale.

Aga Kagu-Eesti inimesed oma murele peaministrilt küll vastust ei saanud.