Peaminister Jüri Ratas – kas räige küünik, naiivitar või lihtsalt demagoog?

Riigimehetarkust näitab see, kui sõnu suust välja ajav mees julgeb ka oma sõnade eest vastutada. Kas Eesti praegune valitsusjuht tihkab seda teha?

BNS vahendab uudist, milles on peaministri hinnang: “Ratase sõnul on iseseisvuse taastanud Eestis aastate jooksul tihti küsitud, kas eestlased elavad nüüd sellises Eestis, mida kujutati ette toonastel murdelistel aastatel. Peaministri hinnangul ei osanud eestilased aastate eest nii head Eestit ettegi kujutada.”

Ilmselt on BNS küll trükisõnaga eksinud, aga sõna “eestilased” sobiks Jüri Ratase keelepruuki ideaalselt, sest see jätab täiesti selgusetuks, keda selle all mõeldi. Eestlasi küll mitte, aga see selleks.

Peab olema küll ülim optimist ütlemaks, et nii head Eestit ei osanuks eestlased kunagi ette näha. Ei maksa vist rääkida sellest, kuidas Keskerakond opositsioonis olles rääkis, kui hukas olevat Eesti eelneva valitsuse valitsemise all.

Nüüd heidavad opositsioonierakonnad temale ette 100 miljoni kaotamist Lätile, segaminiaetud aktsiisipoliitikat, võõrtööjõu kontrollimatut sissevedu ja veel kümneid asju – kus küll on see hea Eesti, mida me ette kujutada ei osanud? Tervishoid on sisuliselt kokku jooksnud ja patsiendi juurest eemale nihkunud, mädast justiitssüsteemist räägivad juba ka kohtunikud ise, riigipiiri lõplik valmimine on kaheksa aasta kaugusel – mille üle küll “eestilasel” siin rõõmustada on?

Lisaks ehk ka selle, et Sinimägede mälestustseremoonia pole enam eestlastest veteranide jaoks, pronkssõduri juures ütleb pärjalint “Tänulikult Eesti rahvalt” ja küüditatute mälestusküünalde laialipeksjad on pelgalt huligaanid – tõesti, nii “head Eestit” võõraste jaoks ei osanud ette näha!

“Meil on meie vabadus ja meil on võimalus ise olla ning oma väljakutsete üle ausalt ja avalikult aru pidada,” ütleb Jüri Ratas. Kas migrantide pealesurumist EL-i ja vastuvõtmist Eesti poolt siis polegi olnud? Kus on meie iseolemine, kui seadustesse kirjutatakse eurodirektiivide nõuded sisse ka siis, kui need on vabatahtlikud? Või kui Eesti hääletab USA palvet ignoreerides Jeruusalemma resolutsiooni arutelul nii, nagu Brüssel käseb, kuigi suur osa EL-i liikmesriikidest jäi hoopis erapooletuks?

Jüri Ratase demagoogia- ja hämamisoskused on teada juba tema aruandmistest Riigikogu saadikutele, kus ta räägib pikalt, aga ei ütle midagi, aruandmise asemel ründab ja mõnitab seaduseandjaid. Asjade ilustamine kuulub ilmselt peaministri ameti juurde, sest ta ei saa ju maailmale öelda, et riik on kihva keeratud ja tema selles osaline.

Aga loodetavasti võtab mõistusega inimene kuulda Ratase väidet “eestilased ei osanud aastate eest nii head Eestit ettegi kujutada” ja näitab talle valimistel koha kätte.