25.04.2022
Kaja Kallas ja Olaf Scholz.
Diplomaatias räägitaksegi suuri sõnu, kuid neid ei tohi alati tõsiselt võtta – Saksamaa liidukantsleri Olaf Scholziga kohtunud Kaja Kallas aga ilmselt seda ei mõista ja loodabki sakslaste aktiivsele kaitsele Eesti suunal.
Peaminister Kaja Kallas ütles esmaspäeval Berliinis kohtumisel Saksamaa liidukantsler Olaf Scholziga, et Baltimaad vajavad suuremat NATO kohalolu meie taevas, merel ja maal. Peaminister tänas Scholzi Saksamaa liidrirolli eest Balti riikide julgeoleku kindlustamisel, vahendab BNS.
Kaja Kallas näib mitte teadvat asjaolu, et Saksamaa venitab oma uuest poliitikast hoolimata Ukraina toetamist, olles seega üsnagi sõnapidamatu liitlane, pealegi ka üsna Vene-lembeline. Die Welt: Saksamaa Vene-sõbralikkus pidurdab jätkuvalt Ukraina abistamist.
Samuti ei tea Kaja Kallas, et Bundeswehr on juba ammu madalseisus, kuigi ta kiidab samas Saksamaad paari lennukiga õhuturbe eest ehk “samuti on Saksamaa Balti õhuturbe missioonil osaledes kaitsnud meie taevast nii Ämaris kui Šiauliais.”
Bundeswehril ei ole relvi ja laskemoona, et varustada Ukrainat ilma oma kaitsevõimet kahjustamata. Nii teatas Saksamaa kaitseminister Christine Lambrecht intervjuus Saksa ajalehele Augsburger Allgemeine.
Eesti Päevaleht kirjutas juba kaks aastat tagasi oma loos “Peaaegu kõigest on puudus. Saksa sõjavägi sai viiendat aastat järjest hävitava hinnangu”. Selles räägitakse, et Saksa armeel on suurest eelarvekasvust hoolimata relvi ja inimesi puudu ning bürokraatiat ülemäära palju, Bundeswehri tellitud hädatarvilikest uutest ründehelikopteritest on kohale toimetatud ainult mõned, kasarmutes seinad hallitavad ja voodeid pole, paberite järgi on olemas 15 suurt lahingulaeva, kuid tegelikult on neid ainult üheksa ja pole selget plaani uusi soetada – puuduste loetelu on pikk.”
Sissetungi esimestel tundidel saatis Saksa maaväe juht Alfons Mais šokiteate, et poliitikute valikud NATO toetamiseks on äärmiselt piiratud. “Bundeswehr on “enam-vähem paljas”,” kirjutas ta sotsiaalvõrgustikus LinkedIn.
Bundestagi kaitsekomisjoni liige Eva Högl ütles, et viimase aastaraporti järgi on Bundeswehr murettekitavas seisus. 1955. aasta loodud sõjavägi on riigi kokkuhoiumeetmete tõttu kokku kuivanud.
Vähem kui 30 protsenti Saksa sõjalaevadest on täielikult töökorras ning paljud hävituslennukid ei saa tegelikult lennata, kinnitas mullu detsembris tehtud raport. Kui 1990. aastal oli Saksa armees 500 000 sõdurit, siis nüüd on neid 180 000, millest jääb sissetungi peatamiseks väheks.
Kaja Kallas teeb Saksa kantsleriga kohtudes ikkagi suuri sõnu, kuigi on teada, et sakslased, kes alles alustavad Bundeswehri taastamist, ei suuda praegu olulist kaitset pakkuda. Kui tegu on diplomaatilise kiremisega, mille taga tunnistatakse reaalsusi, polegi ehk asi kõige hullem, karmiks läheb aga asi siis, kui Eesti peaminister ja Saksamaa kantsler tõesti usuvad seda, mida räägivad.
Kõik see näitab, et Kaja Kallas ei aja välispoliitiliselt reaalpoliitikat, vaid teeb tühjasõnalist diplomaatiat, mis ei sõdi ega kaitse.
UU