Rahvuskonservatiivne uudiste- ja arvamusportaal
Saada vihje: info@uueduudised.ee

Peaminister tunnistas Riigikogus, et eurorahadele üha kasvava põgenikemassi ülalpidamiseks omavalitsustel loota ei tasu

-
11.05.2022
Kui raha pole, siis ostetakse seda, mis on taskukohane.
© UU

Teisipäevases valitsus infotunnis küsis EKRE saadik Rene Kokk peaminister Kaja Kallaselt, kui suur on Euroopa liidu rahaline abi Eestile Ukraina sõjapõgenike toetamiseks, ja sai vastuseks, et seda abi hetkel pole ja tõenäoliselt ka ei tule.

“Kui palju Euroopa Liit täna on Eesti riigile andnud vahendeid Ukraina sõjapõgenike abistamiseks, milliste tegevuste jaoks, millised rahalised vahendid on veel tulemas  ja mida on võimalik kohalikul omavalitsusel taotleda, et katta neid kulutusi, mida omavalitsused teinud on?” küsis Rene Kokk.

Peaminister Kaja Kallas vastas, et valitsus tegeleb Euroopast täiendavate rahaliste vahendite küsimisega ja olevat lisaeelarves näinud ette vahendeid kohalikele omavalitsustele nende tekkinud kuludega toimetulekuks.

“Euroopa Komisjon on liikmesriikidel põgenike vastuvõtmiseks võimaldanud kasutada eelmise eelarveperioodi kasutamata jääke ja suurendanud ka taasterahastu ettemakseid. Samas, meie puhul on probleem see, et Eesti on olnud väga tubli nende eurotoetuste kasutamisel ja tegelikult meil ei ole seal suurt ülejääki,” vastas Kaja Kallas. “Nii et seal on Eestil kasutada kokku vaid üheksa miljonit eurot, mis iseenesest ei kata neid kulusid, mis on.”

Kaja Kallas lisas, et hiljuti otsustas Euroopa Komisjon sõjapõgenike vastuvõtu rahastamiseks suurendada rände- ja varjupaigafondi, seda 400 miljoni euro võrra. Rändefondi lisavahendeid saavad taotleda kõik suure vastuvõtukoormusega riigid. “On selge see, et kõikide kulud seoses Ukrainaga põgenikega on kordades suuremad, kui need vahendid seal on,” lisas peaminister.

Eesti küll küsib lisaraha, aga pole seda saanud. “Me oleme Euroopa Komisjonile korduvalt rõhutanud nendes läbirääkimistes, et ainult nendest vahenditest ei piisa ja vaja on lisarahastust. Eesti ja me oleme koos üheksa Euroopa Liidu liikmesriigiga esitanud 29. aprillil ka ühispöördumise Euroopa Komisjonile, kus me tegime ettepaneku eraldada erakorralisi vahendeid sõjapõgenike vastuvõtmiseks. Kuna Euroopa Liidu eelarves on olemas enam kui miljardi euro suurune solidaarsuse ja erakorralise abi reserv, siis see on mõeldud sellisteks olukordadeks ja me palume, et seda reservi kasutatakse,” väitis Kallas.

Rene Kokk küsis täpsustava küsimuse: “Milline see summa oli, mida Eesti praegu sellest 400-st miljonist taotleb või sihib küsida nendele suurema vastuvõtu koormusega riikidele? Palju Eesti sealt küsinud on ja millal kohalikud omavalitsused võiksid arvestada ajaliselt, et see raha hakkab jõudma ka omavalitsustele?”

Peaminister tunnistas, et Eesti raha ei saagi: “Ma ei saa isegi öelda konkreetset summat hetkel. Sellepärast et meil käivad üldse vaidlused, et kuidas see jaotusvõti on ja kes sellest potist peaksid osa saama. Euroopa Komisjoni vaade on olnud see, et piiririigid ja need, kellel on siis suurem koormus. Tol hetkel, kui nad seda vaatasid, siis Eesti koormus ei olnud nii suur ja seetõttu Eesti sinna alla ei läinud. Ainult Tšehhi läks siis lisaks nendele riikidele, kes on Ukrainaga piirnevad riigid. Tšehhis siis oli kolm protsenti rahvastikust sõjapõgenikud. Eestil on see 2,7, nii et tegelikult seda peab edasi nõudma. /…/Just alles eile sai kõikidele ministritele antud ka korraldus veel oma valdkonna volinikega võtta ühendust, et seda teemat Euroopa tasandil tõstatada. Ma loodan, et ka Euroopa Komisjonis olev Eesti volinik seda muret mõistab, seda muret seal ka tõstatab ja kaitseb.”

Kohalikele omavalitsustele andis Kaja Kallas lootust ainult lisaeelarve piires: “Mis puudutab kohalikke omavalitsusi, nagu ma ütlen, kõik, mis puudutab konkreetset abi, siis need kohalike omavalitsuste vältimatud kulutused, mis nad peavad tegema, see on meil lisaeelarves ette nähtud, et kohalikel omavalitsustel peaks olema kindlus, et kui nad need kulutused teevad, siis need kulutused saavad riigieelarvega kaetud ja meie ise tegeleme vaidlusega Euroopa tasandil, et need kulud sealt tagasi saada.”

Seega võtab Eesti valitsus hoolega ukraina põgenikke vastu, umbes 500 inimest päevas, aga raha EL-ist ei ole ega tõenäoliselt ka tule, 35 000 põgenikku aga juba on. Kaja Kallas tormab intervjuusid andes hoolega maailmas ringi, aga konkreetset abi ei saa ta kusagilt kätte.

Allikas: Riigikogu stenogrammid