10.02.2021
Uiguurid protesteerivad üle maailma, kuid nende häält kuuldakse vähe, nüüd on nad ka Eesti valitsuse poolt unustuses. (Foto: Scanpix)
Reformierakonna puhul on juba tavaks, et kõik see, millest nad rääkisid opositsioonis, on võimu juurde pääsedes unustatud – nii ka Hiina uiguuride osas, keda opositsionäär Kaja Kallas kaitses, kui peaminister Kaja Kallas enam meenutada ei taha – õigemini, nüüd lähtub ta juba Läänes tavalisest poliitikast, et Pekingit ei tohi ärritada, temaga peab häid sidemeid hoidma.
“Eile toimus välisminister Liimetsa osalusel 17+1 tippkohtumine Hiinaga. Ja eeldan, et sellele osalusele oli olemas ka teie heakskiit. 22. juulil ütlesite ERR-i veebisaate “Otse uudistemajast” saates: “See on kohutav, mis Hiina teeb uiguuridega. Kõik need paralleelid, mis tekivad Natsi-Saksamaa ja juutidega, on väga hirmutavad.” 2. veebruaril ilmus ka BBC veebilehel väga põhjalik artikkel uiguuride kohtlemisest Hiinas, kus tõesti anti ülevaade süstemaatilistest vägistamistest ja väärkohtlemistest ja piinamistest. Kuidas te suudate lepitada sellel tippkohtumisel Eesti osalemist ja enda varasemaid kommentaare? Kas teie suhtumine inimõigustesse ja vabadustesse on kardinaalselt muutunud või on peaminister Kaja Kallas ja opositsioonierakonda juhtinud Kaja Kallas kaks erinevat inimest?” küsis saadik Raivo Tamm valitsuse infotunnis.
Kaja Kallas vastas, et ei olevat kaks erinevat inimest. Tema vastus Hiinale olevat see, et esimest korda osales Eesti Vabariik sellel tippkohtumisel välisministri tasemel. “Selles valitsuses, selles koalitsioonis, kus teie olite, osaleti, varasemalt osaleti siis peaministri tasemel. Nii et me, mina isiklikult sellel kohtumisel ei osalenud. Mina toetan väga, et Eesti suhtleks Hiinaga 27+1 formaadis. See 17+1 formaat on siis praegu olemas, aga valitsus peabki analüüsima suuremalt Eesti Aasia-strateegiat üldse, et kuidas me Aasia riikidega suhestume, ja teiseks seal loomulikult selle hulgas ka Hiina ja millistes formaatides me siis ikkagi osaleme. Meie huvi on ju olnud Hiinaga häid suhteid hoida, aga see ei tähenda seda, et me ei tauniks olukorda, nii nagu te ise ka välja tõite, et inimõigused on ju meile väga olulised ja Euroopale täpselt samamoodi.”
Raivo Tamme järgmisele samateemalisele küsimusele vastas Kallas uduselt: “Eelmises kabinetis me põgusalt arutasime ja tegime ülesandeks Välisministeeriumile tulla välja tervikliku analüüsi ja tervikliku plaaniga. Ja sellisel juhul me kindlasti ka Riigikogu väliskomisjoni ja Riigikogu sellest informeerime, kaasame aruteludesse, milline peaks olema Eesti Aasia-strateegia, milline peaks olema Eesti kaasatus erinevatesse formaatidesse, mida me soovime sealt saada, mis on meie välispoliitika eesmärk.”
Niisiis on Kaja Kallas peaministrina Hiina hukkamõistmises märgatavalt kidakeelsem kui opositsioonis olles ja tegeleb juba probleemide vaiba alla pühkimisega. Mis aga puutub 27+1 formaati, siis vaevalt sealgi midagi uiguuride heaks tehakse, sest selle Hiina vähemuse tagakiusamine käib juba aastaid ja midagi tõsist selle lõpetamiseks pole pragmaatiline läänemaailm teinud – Lääne lakmuspaberiks on okupeeritud Tiibeti vaimse juhi dalai-laamaga suhtlemisest keeldumine.
Allikas: stenogrammid