12.03.2022
Ukraina põgenikud Kanaari saartel
Kuigi EKRE hoiatas võimaliku põgenike tulva eest juba enne sõja puhkemist, oleme täna olukorras, kus meie omavalitsused on suures hädas, samal ajal riik tunnistab abitust ning mingit plaani pole. Taas räägitakse praeguse valitsuse puhul puudulikust kommunikatsioonist. Peaminister aga seletab, et nad õpivad käigu pealt.
„Põgenike olukord muutub iga päevaga. Praegu on puudu riigi pikaajaline tegevusplaan, probleeme lahendatakse vastavalt sellele, mis päevakorda kerkib,“ kirjutas ERR.
Kaja Kallas, kes pole suutnud oma valitsuse ajal korralikult hallata ühtegi kriisi, tunnistas Delfile vaid, et segadust on palju, aga nad õpivad iga päev.
Kallas: „Segadust on paratamatult sellega just selle pärast, et meil ei ole olnud sellist olukorda. Segadust on kõikidel tasanditel. Kui arutasime seda, siis küsimus on ka see, et põgenikke tuleb korraga hästi palju. Kasvõi see seab mingid piirid, sest meil ei ole neid inimesi, kes tegelevad ja kõik võimekused nagu nende registreerimine, on piiratud. Aga iga päev me õpime.“
Kui palju põgenikke tuleb, ei tea mitte keegi. Sotsiaalkaitseminister Signe Riisalo ütles, et Eesti taluvuse piiriks on 10 000. See on ammu ületatud, tänaseks on siia saabunud 14 000 põgenikku. Nüüd räägivad siseminister Kristian Jaani ja politseijuht Elmar Vaher silma pilgutamata sajast tuhandest inimesest.
Politsei- ja Piirivalveamet (PPA) võtab tänasest kasutusele massilise sisserände hädaolukorra lahendamise plaani ehk põgenike Eestisse vastuvõtmist hakkab juhtima sotsiaalkindlustusameti asemel PPA ja kohapealsed prefektid. Ka PPA juht Elmar Vaher nentis, et Eesti polnud selleks kõigeks valmis.
Kõige hullem olukord ongi põgenike majutamisega. Kui alguses räägiti, et põgenikud tulevad eeskätt oma sugulaste ja tuttavate juurde, siis nüüd on kõik hotellid ja motellid neid täis. Seejuures kuuleb juba nurinat, et iga hotell neile ei kõlbagi.
Aktiviste, kes sõja eest pagevatel ukrainlastel Poola piiril järel käisid, soovitati juba mitu päeva tagasi hoogu maha võtta.
Samas puudub riigil asjade käigust mingigi ülevaade. Haridus- ja teadusminister Liina Kersna tunnistas, et Eestis on üle 4000 Ukrainast saabunud lapse, aga tema ei tea, kus nad kõik on.
Reedel lõppes sotsiaalkindlustusameti majutushange, et tagada kõikidele Eestisse saabujatele öömaja. Põgenike hotellidesse majutamine on mõistagi ajutine lahendus.
Tallinnas asub Ukraina põgenike vastuvõtukeskus praegu Põhja-Tallinna linnavalitsuse endistes ruumides. Ruumi kitsikuse tõttu on põgenikud sunnitud väljas külma käes seisma ja ootama, kirjeldas ERR.
Ainsad, kes käsi hõõruvad, on tööandjad, nähes põgenikes kasulikku tööjõudu.
„Kas keegi on teinud arvestuse, mis on Eesti riigi võimekus põgenikke vastu võtta? Kui see plaan on olemas, siis miks pole seda näidatud omavalitsusjuhtidele,” küsib Rakvere linnapea Triin Varek Eesti Päevalehes. Vareki sõnul ei jaksa omavalitsused üksi seda koormat kanda. „Riigil peaks olema väga selge nägemus, kuidas omavalitsusi toetatakse, kas lisaeelarvet koostatakse ja kes sellega lõpuni tegeleb.”
Rakvere avas juba sõja teisel päeval spordikeskuses põgenikekeskuse, kuid nüüdseks on see suletud – riik lihtsalt ei suutnud teemat hallata ega jaganud saabujate kohta mingit infot. Isegi ankeete pole.
Lääne-Viru omavalitsuste liidu juht Einar Vallbaum nuriseb, et põgenikud kästakse küll vastu võtta, kuid kes ja kui palju maksab, on selgusetu. „Kuna omavalitsusi on alati petetud – alguses lubatakse üht ja siis läheb hoopis teisiti – on meil vaja täielikku kindlust,” selgitas Vallbaum.