Politoloogid: valimistel tulid varasemast rohkem esile erinev maailmavaade ja väärtushinnangud

Eesti,
©UU
EKRE tõi Riigikogusse pääsedes taas päevakorda teise maailmavaate, mis erineb oluliselt senisest euroustavusele rajatud poliitikast.

Kuigi Eesti meedias ja poliitikamaastikul räägitakse mingist EKRE poolt väidetavalt sisse toodud uuest poliitkultuurist, on poliitiliste pingete kasvu taga pigem süvenenud maailmavaateline vastasseis globalismi ja rahvuskonservatismi vahel.

Eelmisel nädalal ilmunud Eesti politoloogide kogumikust selgub, et kuigi Riigikogu tänavuste valimiste eel olid varasemast enam esiplaanil väärtusküsimused ning pärast valimisi tuli võimule ebatõenäoliseks peetud valitsus, ei saa rääkida ootamatutest valimistulemustest, sest jõujooned hakkasid välja kujunema juba varem.

Raamatu toimetaja, Tartu Ülikooli Johan Skytte poliitikauuringute instituudi teaduri Martin Mölderi sõnul võis tänavustel valimistel esimest korda tunnetada Eesti poliitikas kahte väärtuste või maailmavaadete alusel eristuvat leeri. „Kindlasti said paljud valijad teadlikumaks sellest, mis on need väärtused, mille eest nad seisaksid,“ ütles Mölder. Tema hinnangul on väärtuspõhine poliitika kanda kinnitanud 2015. aasta valimistest saadik.

Just see on aeg, mil poliitikasse tulid rahvuskonservatiivid, kes hakkasid globalistliku integratsiooni kõrval rääkima vajadusest säilitada eestlased rahvusena, hoida alles meie keel ja kultuur ning rahvusriiklik suveräänsus. Kuna see on teravas vastuolus tolleks hetkeks Eesti ühiskonnas levinud ametliku seisukohaga, et tuleb võimalikult sügavamalt Euroopa Liidu struktuuridesse integreeruda, siis tekkis esmakordselt väärtuspõhine vastasseis, mida süvendas ka EL-i poolt algatatud sunduslik pagulaskvoot.

Teine väärtuskonflikt algas pisut varem kooseluseaduse kehtestamisega, kus esiplaanile ei tõusnud mitte geide õigus elada koos ja armastada, vaid nende positsioon ühiskonnas, mida geiagenda soovib võimalikult ülimuslikuks viia. Kuna homoseksualismi propageerimise elavdamisega kaasnes ka transseksualismi väljatoomine, sooneutraalsuse ja marufeminismi esilekerkimine, siis tekkis ka seal terav vastasseis traditsioonilise perekorraldusega.

Kõik see avaldas suurt mõju juba kahtede Riigikogu valimiste vahelises poliitilises elus, kus vastandus peavoolupoliitika, mis toetas kompromissitut eurointegratsiooni, ning uus siht rahvusriikluse hoidmisele, mis kippus juba silmnähtavalt kaduma, kasvõi pagulaste pealesundimise kaudu.

2019. aasta Riigikogu valimiste eel tuligi esile see väärtuskonflikt, mis põhineb maailmavaatelistel erinevustel. Nii et tegelikkuses peitub kasvanud pingete taga vaid poliitiliste jõudude ja nende toetajate erinev ja senisest kontrastsem nägemus Eestu tulevikust.

Allikas: BNS

Kommentaarid

Mobile Sliding Menu

Uute Uudiste väljaandja on Eesti Konservatiivne Rahvaerakond. Uued Uudised peavad oluliseks sõnavabadust. See tähendab, et Uutes Uudistes avaldatud seisukohad ei pruugi ühtida Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna seisukohtadega.
Kontakt: info@uueduudised.ee | Kasutamistingimused