24.05.2022
Euroopa Liidu rohehüsteeria ähvardab Eesti põllumajandust. Pilt on illustratiivne.
Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoja hinnangul ei arvesta Euroopa Liidus (EL) liikmesriikidele seatud kliima ja rohe-eesmärgid õiglaselt Eesti põllumajanduse lähtepositsiooniga ja nii ähvardab koja sõnul siinset põllumajandust 40 protsendi süsinikuheitme vähendamise kohustus, mis tuleb saavutada vähem kui kaheksa aasta jooksul.
Põllumajanduskoja arvates on sellise eesmärgi täitmine Eesti tasakaalustatud põllumajandustegvust arvestades toidutootmist ohtu seadmata üsna ebarealistlik.
Möödunud nädala lõpus külastas Eestit Euroopa Komisjoni asepresident Frans Timmermans, et arutleda Eesti kliima- ja rohe-eesmärkide täitmist. Kohtumisel ettevõtjate, looduskaitsjate ja teadlaste esindajatega oli fookus küll metsandusel, aga käsitlemist leidsid ka põllumajanduse teemad.
Eesti põllumajandusele kehtestatav süsinikuheite vähendamise kohustus on veel lahtine, kuid praegustest ettepanekutest on koja sõnul Eestile terendamas ebamõistlikult suur kohustus. Kohtumisel osalenud Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoja juhatuse esimees Roomet Sõrmus ütles, et püstitatud eesmärkide täitmiseks tuleks arvestada liikmesriikide lähtepositsioonide ja senise panusega.
“Praegu tundub, et seda ei tehta. Mitmed komisjoni algatused panevad tõsiselt kulmu kergitama. Olgu näiteks nimetatud peagi avaldatav sügavalt ebaõiglane säästva taimekaitse määrus või tarbetut halduskoormust tekitav tööstusheite direktiiv, rääkimata eelmisel aastal esitatud kavadest kasvuhoonegaaside heitkoguste vähendamiseks,” märkis ta.
Sõrmuse sõnul jäi kohtumisel Euroopa Komisjoni asepresidendiga õhku küsimus, kust tuleb tulevikus toit ja energia, kui peaksime Eestis bioressursside kasutust veelgi koomale tõmbama. “Positiivne on, et Euroopa Komisjonis mõeldakse energeetilise välissõltuvuse vähendamiseks aktiivselt biometaani tootmise võimaluste peale, aga tundub, et selleks vajalikud investeeringud tuleb teha olemasolevate vahendite ümberjaotamise arvelt ja uut raha vajalikeks investeeringuteks plaanid endas ei kätke,” möönis ta.
Kõige suurema süsinikuheitme vähendamise põllumajanduses annaks sõnniku ja läga ümbertöötlemine biogaasijaamades, kuid selleks oleks vaja Eestisse ehitada umbes 30 uut jaama, mille kogumaksumus ulatuks vähemalt 360 miljoni euro kanti. Põllumajandusettevõtted on küll väga huvitatud uute biogaasijaamade rajamisest, kuid koja sõnul on ambitsioonika plaani realiseerimiseks vaja tõhusat programmi, vastasel korral võib kava jääda vahendite nappuse taha. (BNS)