30.01.2018
Pagulane Euroopas.
Eesti valitsus tundub tõsiselt võtvat Brüsselile antud lubadust, mille kohaselt sel ja järgmisel aastal võetakse vabatahtlikult vastu 80 täiendavat kvoodiimmigranti, kuid ettevalmistused näivad viitavat, et valmis ollakse ka suuremaks inimhulgaks — eeldatakse, et õppe saajaid tuleb 150.
Nimelt suureneb alates käesolevast aastast Eestisse saabunud pagulastele antava keeleõppe maht kolm korda, pagulaste keeleõppeks aga on sel ja tuleval aastal ette nähtud kokku 400 000 eurot.
Kui seni pakuti Eestisse saabunud pagulastele keeleõpet saja tunni mahus, siis alates käesolevast aastast tõuseb keeleõppe maht 300 tunnile inimese kohta. Nagu varemgi, hakkab keeleõpet andma taotlusvoorus edukaks tunnistatud Tartu Rahvaülikool, edastas siseministeeriumi pressiesindaja BNS-ile.
Pagulastele keeleõppe andja leidmiseks korraldas siseministeerium taotlusvooru, kuhu esitati vaid üks taotlus. Kahe aasta jooksul on pagulastele keeleõppeks ette nähtud kokku 399 999 eurot ja 99 senti ehk senisest poole rohkem. Sellest riigi osalus on 100 000 eurot ning Euroopa varjupaiga-, rände- ja integratsioonifondi osalus 299 999 eurot ja 99 senti.
Keeleõpet hakkab saama vähemalt 150 inimest, seda saama hakkavad Eestis rahvusvahelise kaitse saanud inimesed ehk siis kolmanda riigi kodanikud, kes on tunnistatud pagulaseks, täiendava kaitse saajaks või ajutise kaitse saajaks ja kellele on antud Eestis tähtajaline elamisluba. Keeleõppes saavad osaleda kõik rahvusvahelise kaitse saajad, sõltumata sellest, kas nad on Eestisse saabunud tavarände või Euroopa Liidu rändekava alusel.
Eeldusel, et keeleõppe saajaid on 150, kujuneb seega ühe koolituse saajaga seotud kuluks 2666 eurot ja 67 senti. Keeleõppe eesmärgiks on pakkuda vähemalt 150 pagulasele eesti keele õpet keeletaseme A2 omandamiseks, et pärast 300 tunni keeleõppe läbimist tuleksid nad toime igapäevastes suhtlusolukordades.
Euroopa Liidu rändekava raames oli aasta alguseks Eestisse ümber paigutatud ja asustatud kokku 188 inimest, neist 92 on juba lahkunud, mis paneb keeleõppe praktilisuse suure kahtluse alla. Paraku arvab Eesti võimuladvik endiselt, et immigrante on aina juurde tulemas ja et neid annab ühiskonda lõimida, kuigi nii Eesti kui Euroopa kogemused tunnistavad integratsioonipoliitika kesiseid tulemusi — mida rohkem riik võõraid sisse veab, seda väiksem on nende huvi keeleõppe vastu.
Lätist on tänaseks lahkunud 346 sinna paigutatud pagulasest kõik.