18.08.2021
Stenbocki maja asukate põhitegevuseks on valetamine. Pilt on illustratiivne.
Uudis sellest, et esmaspäeval kogunes esimest korda rahvastikupoliitika valitsuskomisjon, mis hakkab koos käima kaks korda aastas, on pigem masendav kui rõõmustav.
Eesti rahvastikupoliitika prioriteedid peaks sajaprotsendiliselt olema suunatud eestlaste osatähtsuse suurendamisele rahvastikus, põlisrahva sündivuse suurendamisele ja rahvusriikluse hoidmisele, kuid komisjoni koosseis ütleb ära, et sellise seltskonnaga jätkub vaid eestluse hääbumine.
Asja paneb paika juba see, et komisjoni eesotsas on feministist sotsiaalkaitseminister Signe Riisalo, kes esindab kõige otsesemalt elueitavaid “euroopalikke väärtusi”. Riisalo on välja toonud ka oma prioriteedid, milleks on teiste seas “rände ja lõimumisega seotud väljakutsed” ning “tööjõupuudus”. Ka kultuuriminister Anneli Ott rõhutab: „Rahvastikupoliitikat ei saa terviklikult edendada ilma lõimumispoliitikata.”
Muidugi on komisjoni töökirjelduses ka palju positiivset, kuid võib eeldada, et töö hakkab käima Potjomkini küla vormis – tehakse nägu, et valitsus tegeleb rahvastikupoliitikaga, tegelikult aga võngutatakse vaid õhku. Või mis veel hullem – eesti rahva kestmajäämine jääb komisjoni tööst üldse välja, tegeletakse just “rände ja lõimumisega seotud väljakutsega”.
Optimismi ei sisenda uudis ka seetõttu, et just korruptsioonikoalitsioon kaotas rahvastikuministri koha ning Riigikogu rahvastiku probleemkomisjoni. Ülesanded hajutati laiali, mis tähendab, et keegi ei vastuta – PortoRollo valitsus on ju enda igasugusest vastutusest vabastanud, olgu selleks siis hukka läinud vaktsiinid või siis politsei ülemäärane jõukasutus.
Eestist ja selle põlisrahvast on kahju – ALDE-valitsuse plaanides pole Põhiseaduse preambulist kinnipidamisel kohta.