11.02.2021
Praegu paistab superministeerium veel riigi sümbolina silma, varsti varjutab selle USA hiigelsaatkond.
Kaja Kallase valitsust on juba nimetatud “seelikuvalitsuseks”, seda naiste suhtarvu järgi, kuid eraldi võib seda nimetada valitsuseks, kus munad õpetavad kanu.
Jutt käib ministrite ülinoortest nõunikest. Uued Uudised ei vaidlusta seda, et Eestis on tohutult andekaid noori, kuid veidi üle 20 eluaasta on siiski liiga vähe, et riigi elu juhtivat ministrit nõustada.
Noorel inimesel võib olla ülihea haridus koos diplomitega, aga väga palju loeb ka kogemus sellest, kuidas teooria praktikasse sobitub. Eestil on see “liiga noorte kogemus” juba olemas – 1990. aastatel määrati ettevõtluses massiliselt tegevdirektoriteks rakendusliku kõrgkooli diplomiga noori, kuid ei läinud palju aega, kui tagasi toodi juba kogemustega vanemad inimesed, kelle kõrval noored alles reaalsust õppima hakkasid.
Aga nüüd uue valitsuse nõunike juurde. Noorim neist on 23-aastane Kristi Rüütel (Keskerakond), kes on riigihalduse ministri Jaak Aabi nõunik.
Aab ise on olnud Võhma linnapea, mitme Riigikogu koosseisu liige, sotsiaalminister Andrus Ansipi esimeses valitsuses, riigihalduse minister olnud kahel korral, nüüd kolmandal, haridus- ja teadusminister – mida on noorukesel neiul talle nõustada?
Peaminister Kaja Kallase nõunikuks on 24-aastane Sten Laansoo, kaitseminister Kalle Laanetil sama vana Kristo Enn Vaga (keda Delfi TV on nimetanud luiskamismeistriks), töö- ja terviseministril Tanel Kiigel 27- aastane Rasmus Sinivee, kultuuriminister Anneli Otil 26-astane Mathi Kivi ja 25-aastane Marta-Magdaleen Kuningas ning ettevõtlus- ja IT-ministril Andres Sutil 26-aastane Risto Kaljurand. Need on alla 30-aastased nõunikud.
Valdavalt on tegu erakondade noortekogudest peale kasvanud noorpoliitikutega. Seega vorbitakse neist ühest küljest tegevpoliitikuid, teisest küljest aga edutatakse keskmiselt 2500-eurose palga peale. Ehk siis jätkub kampaania “plakatikleepijast peaministriks”, mis tõi võimule Eesti stagnatsiooni surunud Taavi Rõivase.
Eesti noored on kahtlemata andekad, aga poliitikas on alates Jaanus Raidalist kuni Priit Toobalini toimunud rida haledaid läbikõrbemisi, mis tulenevad sellest, et suure poliitika jaoks pole noortel piisavalt kogemusi. Kõige hullem aga on see, kui noored mehed satuvad ministritoolile, kus staažikad ametnikud nad lihtsalt ümber sõrme keeravad – nagu Tanel Kiige puhul.
Kui koolipingist tulnud noored õpetavad ministritele riigijuhtimist, siis on riik küll katse-eksituse meetodil juhitav. Sest kogemusteta noor nõustab: “Meil selles loengus räägiti nii!”, kogemustega nõunik aga teab: “Oleme selle variandi varem läbi teinud, see töötab/ei tööta!”