02.05.2020
Sõjategevus Süürias
Nii nagu Eesti eesistumine Euroopa Liidus oli töine, kuid ei erinenud millegipoolest teiste liikmesriikide samasugusest tööst, võib see juhtuda ka Eesti eesistumise ajal ÜRO julgeolekunõukogus.
Reedest on Eesti ÜRO julgeolekunõukogu eesistuja ning seepärast lehvib kogu maikuu jooksul Kadriorus presidendi kantselei ees ka ÜRO lipp.
President Kersti Kaljulaidi sõnul on samamoodi muutunud ÜRO Julgeolekunõukogu temaatika – uued riskid pandeemia ajal, peasekretäri üleskutse, et kehtiks relvarahu sellel ajal, kui kogu maailm peab võitlust kroonviiruse kriisiga. Ka need on ÜRO Julgeolekunõukogu teemad. “Eesti on lubanud, et koos järgmiste eesistujate Prantsusmaa ja Saksamaaga hoitakse silma peal, kas vaherahu maailmas püsib,” ütles Kaljulaid.
Presidendi soov ülemaailmseks rahuks on kahtlemata tervitatav, kuid väheusutav. ÜRO peasekretäri üleskutsele on vastanud vaid mõned üksikud vasakpoolsed relvarühmitused, kusjuures Colombia viimane vasaksisside rühmitus Rahvuslik Vabastusarmee (ELN) teatas esmaspäeval, et lõpetab alates 1. maist relvarahu ja jätkab sõjategevust, mis peatati seoses koroonaviiruse pandeemiaga.
Vaherahu pandeemia ajal tundub naljanumbrina – kui Süürias kasutatakse tsiviilelanike vastu keemiarelva ja kasettpomme, siis miks peaksid sõjardid hoolima viirusnakkusest tavainimeste seas?
Seega võib nii ÜRO peasekretäri kui ka Eesti presidendi igati õilis soov maailmarahuks põruda samamoodi, nagu maailmaorganisatsiooni kõik senised rahualgatused.
Samas on Eestil võimalusi midagi ära teha küll – meie riik kavatseb pöörata erilist rõhku COVID-19 pandeemia ja julgeolekukeskkonna seostele, küberturvalisusele, rahvusvahelise õiguse aluspõhimõtetele, sealhulgas tsiviilisikute kaitsele, ja Julgeolekunõukogu läbipaistvamaks muutmisele kriisi ajal.