12.03.2019
President Kaljulaidi tegevus jätab ajuti mulje ebaadekvaatsusest .
President Kaljulaid, keda on tema valimisprotseduuri arvestades irooniliselt ka “presidendilaadseks tooteks” nimetatud, annab üha enam põhjust enda kompetentsuses ja adekvaatsuses kahelda.
Nimelt jättis riigipea eelmisel nädalal välja kuulutamata kaitseväele täiendavaid varjatud jälgimise õigusi andva seaduse, leides, et seadus on vastuolus põhiseadusega ning võib oluliselt riivata inimeste põhiõigusi.
See otsus on tekitanud mõistmatust. “Kadrioru otsus oli suhteliselt arusaamatu, kuna kõik osapooled jõudsid selle eelnõu osas erinevatel menetlusetappidel kokkuleppele,” ütles riigikaitsekomisjoni liige Ants Laaneots.
Seadusega tegelesid nii siseministeerium, justiitsministeerium, kaitseministeerium ja kaitsepolitsei ning oma heakskiidu andis sellele ka valitsus, valitsuse istungitel osalenud õiguskantsleri esindajal polnud samuti eelnõu kohta vastuväiteid ning täiskogus hääletas eelnõu poolt 56 saadikut, vastu ei olnud keegi, vahendab ERR.
Seega on üks seadus saanud praktiliselt kogu seadusandliku, täidesaatva ja justiitsvõimu toetuse, kuid president Kaljulaid otsustas sellele vastu astuda – ja pole kahtlustki, et selle taga on tema levitatavad “euroopalikud väärtused”.
Inimeste õigusi tuleb alati ja kindlalt kaitsta, kuid liberaalses ühiskonnas tehakse seda liiga sageli kohustuste, ja Eestis juba ka julgeoleku arvelt. Ühiskond leidis, et üks seadus on vajalik, vasakliberaalist riigipea aga, et see “võib riivata” kellegi õigusi – seega näitas president, et töötab omariiklusele vastu. Nagu ta seda juba varemgi mitmeid kordi teinud on.