Rahvuskonservatiivne uudiste- ja arvamusportaal
Saada vihje: info@uueduudised.ee

President kuulutas küll välja lisaeelarve, kuid käitus taas opositsiooni suuvoodrina

-
20.04.2020
Presidendi kui esindusisiku valimine on Eestis kõige problemaatilisemaks muutumas, sest rahvas teda valida ei saa. Pilt on illustratiivne.
© UU

President Kersti Kaljulaid kuulutas reedel välja läinud kolmapäeval Riigikogus vastu võetud riigi 2020. aasta lisaeelarve seaduse ja lisaeelarve seadusega seonduvate seaduste muutmise seaduse ehk kroonviiruse levikuga seotud meetmed, kuid viibutas taas näppu valitsuse aadressil, mõjudes sedasi juba tavapäraselt opositsiooni suuvoodrina.

„Pigem on praeguseks vastu võetud seaduste paketi näol tegemist meetmetega, mis aitavad kriisi üle elada, lootes peatsele taastumisele maailmamajanduses. Meetmetega, mis tagavad Eesti ettevõtetele parema stardikiirenduse kriisi lõppedes.“

„See abi peab vajajateni jõudma kiiresti. Sestap kuulutasin äsja välja Riigikogus kolmapäeval heaks kiidetud lisaeelarve ja sellega seotud seaduste muudatused. Valitsuse poolt välja pakutud sammud, mille Riigikogu on neis eelnõudes heaks kiitnud, on enamasti proportsionaalsed ja suunatud kriisi ohjamisele. Need on kooskõlas põhiseadusega,“ lisas ta.

Kaljulaid ei saanud siiski ilma kriitikata valitsuse aadressil: „Esiteks, kõikide energiakandjate aktsiisi laiaulatuslik langetamine on meede, mille seotus kriisi vahetu haldamisega või kriisi mõjude leevendamisega jääb arusaamatuks. Kahtlemata on palju ettevõtteid, kellel odavam kütus aitab kriisis paremini toime tulla, kuid sihitud toetustega sama eesmärgi saavutamine ei sunniks Eestit tegema kompromisse pikaajalise eesmärgiga, milleks on olnud energiasäästliku majandusmudeli poole liikumine. (.—) Madalam energiaaktsiis ei aita kaasa rohepöördele, samas kui suur osa riike püüab kriisist väljumise meetmetega toetada üksiti ka kliimapööret,“ kordas ta opositsiooni jutupunkte.

„Teiseks, valitud tee pensioni II samba maksete peatamiseks ja selle hilisemaks kompenseerimiseks koos vahepealse tootluse hüvitamisega võib riigieelarvele kaasa tuua prognoosimatu mõju,“ kirjutas Kaljulaid, kes on Riigikogus vastu võetud pensionireformi õiguspärasuse andnud otsustada kohtule.