Rahvuskonservatiivne uudiste- ja arvamusportaal
Saada vihje: info@uueduudised.ee

President otsis kobareelnõust kriitika jaoks välja välismaalaste seaduse

-
04.05.2020
Kersti Kaljulaid
© Reuters/Scanpix

President Kaljulaid kohe ei saa ilma neid osatamata, keda ta väidetavalt vihkab – nii sai seegi kord tema kriitikat tunda siseministeeriumi seadusemuudatus.

President Kersti Kaljulaid kuulutas esmaspäeval välja abipolitseiniku seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse, millega muudetakse 35 erinevat õigusakti viirusetõrje paremaks korraldamiseks riigis, vahendab BNS.

“Sellisel kujul üheskoos ja kiirkorras muutma eeskätt vaid käesoleva kriisi ohjamiseks vajalikke seadusi, millisest põhimõttest praegu lähtutud ei ole,” jagas president Kaljulaid seadustepaketti välja kuulutades süüdistusi.

Riigipea tõi eraldi välja välismaalaste seaduse muudatuse, millega muudetakse pikaajaliste tööviisade tingimusi.

“Sellega muudetakse ka juba välja antud viisadele seatud tingimusi. Seadusandjal ongi kohustus välja töötada reeglid, millistel alustel kolmandate riikide töölisi riiki lubame, kuid riigi seadusloome peaks lähtuma õigusselguse printsiibist. See tähendab, et kui riik on andnud viisa välja ühtedel tingimustel, pole mõistlik praktika neid tingimusi poole pealt muuta. Enesekindel riik nõnda ei talita,” sõnas president Kaljulaid.

President rõhutas veel, et need tingimused jäävad kehtima ka pärast kriisiperioodi ehk alaliselt, mistap jääb selline samm arusaamatuks.

Tegelikult jääb arusaamatuks hoopiski Kaljulaidi enda seisukoht – pandeemia seadis piirangute ja sellest lähtuvalt seadusemuudatuste vajaduse ju väga paljudele seadusega juba reguleeritud elualadel, alates kontrolli taastamisest sisepiiridel (mida Schengeni ruumis üldjuhul ei tehta) kuni sisserände lõpetamiseni vähemalt pandeemia ajaks. Kogu maailm on uues olukorras ja see sunnib seadusi mingil moel muutma, president aga näeb selles midagi väga hirmsat.

Pärast kriisiperioodi ei jää tingimused tõenäoliselt sugugi samasugusteks – näiteks valmistuvad paljud riigid oma ettevõtteid kodumaale tooma, mis muudab ka kogu tööjõupoliitikat, sealhulgas ka vastavaid seadusesätteid. Välismaalaste seaduse muudatus oli tingitud vajadusest ja ilmselt tuleb seda pärast kriisi veel palju muuta, sest vanad olud tagasi ei tule.

Seaduste muutmine oli vajalik kasvõi seetõttu, et ilma selleta poleks saanud teha ka muudatusi viisakorras – Kaljulaid oleks esimesena karjunud omavolist. Kui suure haigushoo ajal on riigis sees kriisieelsel ajal teistel tingimustel saabunud välistöötajaid, siis olukorda siht- või lähteriigis võib pandeemia nii muuta, et viisatingimusi tuleb niiöelda käigult muuta.

President sai seadustepaketist lihtsalt kätte ühe kondi, mis kuulus tema poliitilistele vastastele, ja asus seda isuga järama, eesmärgiks ikka “ärategemine”. Kuna Kaljulaid on ühiskonna ühtekoondamises täiesti ebaõnnestunud, üritab ta kannuseid teenida “seaduste mitteväljakuulutaja-presidendina”, kuigi tema leitud “riived” on üldjuhul selge kius valitsuse vastu ja  opositsiooni toetuseks.

Valitsus kiitis 2. aprillil heaks välismaalaste seaduse ning väljasõidukohustuse ja sissesõidukeelu seaduse muudatused, mille peamine eesmärk on tagada, et töö kaotanud välismaalased lahkuvad Eestist esimesel võimalusel.

„Eelnõu puudutab Eestis töötamise eesmärgil viisaga või viisavabalt töötavaid välismaalasi, kes on pärit kolmandatest riikidest. Juhul kui neil lõpeb lühiajalise töötamise luba või kui nad jäävad muul põhjusel töötuks, tuleb neil esimesel võimalusel koduriiki naasta,“ ütles siseminister Mart Helme. /…/ “Sissetulekuta siia jäädes kulutavad välismaalased ära raha, mida saaks kasutada koduriiki tagasi pöördumiseks ning võivad jääda sel moel tulevikus ebaseaduslikult Euroopa Liitu,“ selgitas Helme.

Helme sõnul võib valitsus eelnõust tulenevalt pikemaajalise kriisiolukorra ajal otsustada pikendada esialgu 12 kuuks 15 kuu jooksul tööle tulnud välismaalaste töötamise aega 24 kuule 32 kuu jooksul. „Kuid rõhutan, et selline võimalus on väga erandlik. Täna, kus meil on kestmas eriolukorra esimene kuu, taolist plaani ei ole,“ selgitas Helme.

Siseministri sõnul on praegusel keerulisel ajal, mil meil on oma inimestel töökohti vajaka ning kus iga päev tekib juurde töö kaotanuid, vaja toetada Eesti elanikke.