Priit Pullerits tõi välja tõe: osa ajakirjanikke on objektiivsuse hüljanud ideoloogiasõdalased

Brüsselis ideoloogiakoolituse saanud Johannes Tralla on tuntuks saanud ideoloogilise ajakirjanikuna, kes ametieetikast eriti lugu ei pea.

Kes on jälginud ERR-i ajakirjanikku Johannes Trallat või Postimehe Vilja Kiislerit, ei näe tavaliselt mitte ajakirjanikku, vaid nimitegelast filmist “Kiskja”.

Ehk siis ei peegeldu väidetava ajakirjaniku näost ja tegevusest mitte soov kajastada reaalset elu, vaid tahtmine rebida ohver publiku silme all ribadeks, alla kugistada ja lasta välja verelõhnaline röhitsus. Kusjuures – pange tähele – ise nad peavad ennast püstolreporteriteks, kelle saateid kõik vaatama tormavad. Ja tormavadki – ainult et gladiaatorite võitlust vaatama.

“Küll tahaks teada, kust on osasse intervjueerijatesse siginenud ennenägematult hagijalik agressiivsus, isegi kurjus. Professor Juhan Peegel õpetas omal ajal Tartu Ülikoolis, et ajakirjanik sa võid olla, aga inimene pead olema,” kirjutab Priit Pullerits arvamusloos “Kust tuleb ajakirjanike kurjus?”

“Osa uudisteajakirjanikke – kelle hulka kuulub ka suurem jagu intervjueerijaid – on hüljanud oma töös igipõlise vundamendi, objektiivsuse, ning hakanud ideoloogilisteks sõdalasteks,” väidab Priit Pullerits. Uued Uudised võivad seda nimekirja pikalt jätkata: Joosep Tiks Delfis, Marian Võsumets Postimehes, Toomas Sildam ERR-is ja nii edasi, ja nii edasi.

Õnneks on ka intervjueeritavad kiskjatele kohta kätte näitama hakanud: Mart ja Martin Helme pole lasknud kunagi endale pähe istuda (kuigi siis võetakse intervjuust kõigi intrigeerivam osa välja ja ehitatakse lugu selle peale üles), Mihhail Kõlvart aga pälvis oma rahuga vaatajate lugupidamise.

Kiskjad aga tegutsevad edasi ka siis, kui intervjuu läbi on: Martin Helme vestlust Andres Kuusega “Esimeses stuudios” hindasid vaatajad kõrgelt, kuid kuna see sattus olema Helme jaoks liiga positiivse lõpptulemusega, kaevasid naisarstid loost üles nende solvamise. Lihtsalt teatud ringkondades ei talutud, et intervjuu näitas EKRE-t heast küljest, ja oli vaja vett peale lasta.

Siiski on juba saabumas teateid, et väljaannete toimetustesse on saabumas “perestroika” – mitte et nad oleks EKRE-sõbralikumaks muutumas, vaid see kiskjate räige lahmimine on hakanud nende vaadatavusele ja usaldusväärsusele mõjuma.

Allikas: Postimees

Kommentaarid