2007. aasta aprilli alguses sai siseministriks kauaaegne kaitsepolitsei peadirektor Jüri Pihl. Pihl oli saanud paar nädalat minister olla, kui 26. aprilli pärastlõunal puhkes Tõnismäel, pronkssõduri monumendi juures taasiseseisvunud Eestis ainulaadne mürgel. Mitte kunagi varem alates 1991. aastast ei olnud Tallinnas toimunud nii laiahaardelist venelaste ülestõusu.
26. aprilli hommikupoolikul püstitas kaitseministeerium – toona oli minister Jaak Aaviksoo – Tõnismäe monumendi ümber telgi. Algama pidid pikalt planeeritud pronksmonumendi ümbruse kaevamistööd. See alarmeeris mässajaid, et midagi hakkab juhtuma. “Tegelikult ei olnud tol päeval mitte kellelgi plaanis seda monumenti sealt minema vedada. Öised sündmused olid tingitud ikka puhtalt märatsejate tegevusest,” meenutab Jüri Pihl kümnendi tagust aega.
“Plaanis oli alustada rahulikult kaevetöödega ja mingil hetkel pidulikult monument kaitseväe kalmistule püstitada. Aga läks nii, nagu ta läks. Esimesel õhtul oli politsei pisut kohmetu, paari tunniga lasti kogu eesti kummikuulide tagavara välja, erivahendeid nappis. See oli vähemalt minu jaoks ikkagi suur üllatus, sest varasemad 15-16 aastat olime venelastega saanud ju kõrvuti täielikus rahus elada. Nii agressiivset rünnakut ei olnud kunagi varem olnud. Jäägrimäss või Narva referendum oli ikka midagi muud,” räägib Pihl.
Kas staabis oli juttu ka sellest, et mässajaid tapva laskemoonaga tulistada? “Mitte kordagi! See oleks asja ainult hullemaks teinud. Politseid ei tulistatud ju, ei olnud mingit vajadust nii radikaalsel moel sekkuda. Ka sõjaväge ei toodud ju tänavale, polnud vajadust. Kuidas läks aga nii, et kaitsepolitsei (toonane peadirektor Aldis Alus – toim.) selle mürgli üldse maha magas, peab nende käest küsima,” jääb Pihl diplomaatiliseks.
Aprillirahutuste organiseerimises süüdistatavad Öise vahtkonna liidrid Dmitri Linter, Maksim Reva ja Dimitri Klenski ja Venemaa noorteorganisatsiooni Naši Eesti liider Mark Sirõk mõisteti 2009. aasta jaanuris Harju maakohtus õigeks. Süüdistuse järgi organiseerisid Öise Vahtkonna liidrid Linter, Reva ja Klenski koos Venemaa noorteorganisatsiooni Naši Eesti liidri Mark Sirõkiga massilisi korratusi, mis toimusid Tallinnas 2007. aasta 26.–28. aprillini. Massiliste korratustega kaasnesid rüüstamised, purustamised, süütamised ning vastuhakud võimuesindajatele. Prokurör taotles Linterile, Revale ja Klenskile 4-aastast tingimisi vangistust 3-aastase katseajaga ja Sirõkile 3-aastast tingimisi vangistust 3-aastase katseajaga.
Karistusseadustiku paragrahv 238 sätestas, et paljusid inimesi hõlmava korratuse organiseerimise eest, kui sellega on kaasnenud rüüstamine, purustamine, süütamine või muu selline tegevus, karistatakse süüdimõistmisel ühe- kuni viieaastase vangistusega.
Kaitsepolitsei pidas Reva, Linteri ja Sirõki kinni ööl vastu 27. aprilli 2007. aastal ja mehed võeti vahi alla 28. aprillil. Mark Sirõk vabastati vahi alt 13. juunil, Maksim Reva ja Dmitri Linter 16. novembril 2007. Dimitri Klenski pole seoses massirahutuste organiseerimise kriminaalasjaga vahi all viibinud.
Organiseerijad mõisteti õigeks ka Tallinna ringkonnakohtus. Riigikohus ei võtnud prokuröri kassatsioonikaebust menetlusse. Jüri Pihl on siiani mõnevõrra pettunud, et riigikohus ei võtnud riikliku süüdistaja kassatsiooni menetlusse. “Aga eks peab tunnistama, et ka eeluurimises oli puudujääke. Kuigi märatsemine oli juba pikemat aega kestnud, algatati kriminaaluurimine alles 27. aprilli varahommikul. See oli ikka väga hilja. Tõendeid oleks pidanud juba varem koguma ja süstematiseerima,” usub Pihl.
UU