“Räägime asjast”: 2018. aastal sai lõplikult selgeks, et Eesti võimueliit riiki ja rahvast ei kaitse

Eesti kartellierakonnad ja võimuladvik ei pea rahvusriiki enam oluliseks.

Saates “Räägime asjast” meenutasid Mart ja Martin Helme lõppevat aastat mitmete skandaalide valguses.

Juunikuise volikogu ajal tõi EKRE välja justiitsreformi kava, millest oli kohtunike aktivismi taustal varemgi juttu olnud, kuid lisandus vajadus reformida ka prokuratuuri, julgeolekuasutuste järelvalvet, samuti takistada inkassofirmade ja kohtutäiturite omavolitsemist. Hiljem sai sellest ka Riigikogus riikliku tähtsusega küsimuse arutelu korraldatud, praeguseks aga on valmis programmiline kava valitsuses osalemise ajaks ja valimisplatvorm selles küsimuses.

“See on üks meie kavadest, mis on vaenlased kõige rohkem närvi ajanud, sellest ei taheta rääkidagi,” märkis Martin Helme. Mart Helme sõnul on selle põhjuseks süvariigi olemasolu, kes suunab riigi kurssi ja dikteerib ka meedia tooni. “Eestis on ainult fassaadidemokraatia ja kuna meie lammutame seda fassaadi, ajab see paljud poliitilised käpikud ja nende piiritagused niiditõmbajad närvi, ja nad on tohutus vihas meid ründama ja sildistama hakanud,” kirjeldas ta.

Martin Helme nentis, et algul ei saadud EKRE ettevõtmise ohtlikkusest aru, sest süvariigis on samuti erinevaid klikke erinevate peremeestega, kuid kuna tegu on korrumpeerunud struktuuridega, mille üle puudub ühiskonna järelevalve ja kes juhivad ise oma rahastamist, siis nende ühine huvi on, et nende korrumpeeruvus, varastamine ja võimu kuritarvitused välja ei tuleks.

EKRE lõpetas kevadise hooaja Riigikogus edukalt ja kuigi suvi on tavaliselt vaikne, oli hämmastav augustikuine populaarsusküsitlustes saavutatud edu – ühe järgi toetas EKRE-t 22, teise järgi 19 protsenti küsitletutest. Kuigi erakonna tõus on olnud pidev aja sujuv, jõudis see augustis tippu.

Metsavase ja Danske skandaalid vapustasid ühiskonda

Martin Helme sõnul algas septembris Eestis tõeline mürgel, mis kestis aasta lõpuni. Esmalt tuli Metsavase luureskandaal, mille eest keegi vastutust ei võtnud – kuigi kindral Terrase sõnul oli kahju mõõtmatu, keegi vastutust ei kandnud, kõrgeim sõjaväelane ise ametit maha ei pannud. Peaminister Ratas aga pidas maha kõmiseva kõne, et kõik venelased olevat “meie inimesed” ja süüdistas EKRE-t ühiskonna lõhestamises, kui erakond nõudis hoolikamat tausta kontrolli.

“Miks me ei peaks olema allergilised võõraste vastu, kui me tahame kaitsta oma riiki?” küsis Mart Helme ja Martin Helme lisas: “Kuivõrd venelastel on soodumus oma tegelikule kodumaale orienteeruda, peaks kontroll olema täiesti loomulik.”
Helmede hinnangul on poliitkorrektsus ka Eestis epideemiaks muutunud ja selle tõestuseks on tollal alanud lalisemine, et meil olevat suur vene kogukond ja EKRE õhutavat viha.

“See on “uus normaalsus”, kus pole võõraid, kogu maailm on oma, ja ka see on “normaalne”, kui keegi võtab palka nii Eesti kui Vene riigilt,” nentis Martin Helme. “Kogu luureskandaaliga  ei muutunud midagi – EKRE on endiselt halb, sest tõstatas lojaalsuse teema, julgeolekuorganid on “head”, sest võtsid kinni viis aastat tegutsenud spiooni, kuigi ilmselt tuli seegi signaal liitlastelt, et teil lekib tohutult. Eesti luurel aga pole Vene spioonide jaoks aega, tema tegeleb rahvuslaste järel luuramisega.”

Danske afääris käib poliitiliste seoste peitmine

Kui aga järgmise teemana ujus välja Danske rahapesu, olid kohe märgatavad hargmed Eesti poliitilise eliidi juurde, kes oli sellest teadlik, lasi kõigel juhtuda ja ka luureorganid olid asjaga seotud. “Neile lausa karjuti näkku, et mitteresidendid liigutavad suuri rahasid, aga kõik järelvalveinstitutsioonid ei teinud sellest väljagi,” rääkis Mart Helme, kelle sõnul on kapo majal uus juurdeehitus, kus on võimsad elektroonilise luure seadmed, kuid kõik tegelikult riiklust ohustavad asjad jäävad sellest ilmselt välja.

Martin Helme sõnul toodi valitsuse rahapesu tõkestamise komisjonile kõik andmed Danskes toimuvast ette, kuid seda juhatav Jürgen Ligi ei käinud komisjonis lihtsalt kohal. Samas on rahapesu andmebürool õigus külmutada kõik rahalised tehingud, kapo saab tõkestada mistahes kahtlased operatsioonid, kuid keegi ei võtnud midagi ette. Helmede hinnangul ei saa rahapesu teha jälgi jätmata, olemas peavad olema pangategelaste allkirjad, mille alusel liigutati sadu miljardeid – kuid isegi prokuratuur tegeles rahapesu kinnimätsimisega, lõpetades kaasuse puudumisele osutades kõigi kuriteoteadete uurimise. “Nüüd vahistati väiksemad asjapulgad ja sedagi seetõttu, et kogu maailmas uuritakse Danske afääri hoolikalt,” selgitas Martin Helme.

Mart Helme juhtis tähelepanu sellele, et Michali ja Anvelti ministriks oleku ajal leevendati karistusseadustikus rahapesureegleid. Kokkusattumusi on kuidagi liiga palju,” nentis ta. “Meie valitsusse tulekut kardetakse, seepärast proovitakse praegu otsad vette peita!” Martin Helme lisas, et kui praegu püütakse pangatöötajaid süüdlasteks teha, peavad ka rahapesu poliitilised otsad lõpuks välja tulema, sest ainult nii sai kogu Danske afäär võimalikuks osutuda.”

Aasta lõpus lahvatas skandaal rändepakti varjamise ümber

Martin Helme meenutas, et vähem kui kahe kuu jooksul toimus neli rahvarohket meeleavaldust, millest mõned olid pikettidena mõeldud, kuid rahvast tuli kohale tohutult. Peavoolumeedia aga rääkis mõnesajast osalejast, kui oli tuhat, ja mõnekümnest, kui oli sadu, seejuures tuldi kohale suuresti ise ja südame sunnil.

“Ja president räägib sellest, et ühiskonnas polevat lõhet, et kõik olevat pisut massiimmigratsiooni vastu, tehes ise kõik selleks, et rändepakt läbi suruda ja võõrad siia tuua,” pahandas Martin Helme. Mart Helme ironiseeris Saksamaal käibel oleva mõiste “reguleeritud migratsioon” üle, mis tähendab sama, mis “liberaalne demokraatia” – ehk piiratud demokraatiat. Immigratsiooni reguleerimine aga tähendab seda, et see legaliseeritakse ja muudetakse massiliseks.

Martin Helme meenutas, et Euroopa Parlamendis keelati sõnaühendi “illegaalne sisseränne” kasutamine, kuigi see on sees ka Lissaboni leppes – see näitas, kuivõrd ebademokraatlik institutsioon EP on, kes on asunud immigratsiooni inimõiguseks kujundama. Teine näide oli tal USA-st, kus föderaalkohus nõudis ÜRO deklaratsioonile toetudes väljasaadetud illegaalsete immigrantide tagasitoomist riigi kulul. “Igal pool rullub juba lahti see, mis hakkab rändepaktiga toimuma,” lisas ta.

Valitsus on Eesti ja oma rahva hüljanud

Mart Helme ütles, et president, peaminister ja teised võimurid, kes peaksid rahvast kaitsma, on hakanud tema vaenlaseks ja kuivõrd EKRE eristub ja kaitseb rahvusriiki, ollakse kurjalt hoopiski rahvuslaste kallal. Ta meenutas hiljutist juhust, kus terrorismihoiatuse peale kontrollis Soome ja Eesti politsei üht laeva, ja kui üks EKRE liige pani selle info FB-sse kommentaarideta üles, süüdistas Õhtulehe vasakpoolne ajakirjanik teda valeuudiste levitamises. “Strasbourgi järel on hirm põhjendatud ja kõrgendatud tähelepanu vajalik,” märkis Martin Helme.

Helmede sõnul paljastas Marrakechi rändepakti vastaste meeleavalduste toimumine Eesti riigivõimu kahepalgelisuse ja topeltstandardid – Tarand sai miitingut segada, tema joobekontrollist pole politseil EKRE nõudmise järel midagi ette näidata, kuid samas kiusatakse taga provokaatori eemaldajaid – see näitab, et politsei on kaasatud poliitilistesse protsessidesse.

“Vabaduse väljakul panid provokaatorid lapse sõna otseses mõttes tanki ja kui aktsioon läbi kukkus, hakati meedias seda juhtumit vältima, samas kui ERR vahendab Putini kõnet edastades Vene propagandat ja levitab libauudiseid,” võttis Martin Helme kokku.

“Räägime asjast” jätkab tegeliku päevapoliitika kajastamist järgmisel aastal.

Kommentaarid