“Räägime asjast”: e-valimiste ohtlik hetk on tulemuste viimine mälupulgal serverist valimiskomisjonini

E-valimise turvalisuse osas pole siiani kahtlusi hajutada suudetud.

Saate “Räägime asjast” hooaja viimase saate alguses meenutas Martin Helme, kui ülihapu olekuga raporteeris ERR sel nädala avaldatud populaarsusuuringute tulemust, mille kohaselt EKRE reiting on tõusvalt kõrge.

Praegu annaks EKRE poolt hääle 18% inimestest ja nii kõrge pole see protsent Turu-uuringute AS tabelis veel olnud. Esimese kahe erakonna, Reformi- ja Keskerakonnaga on vahe laias laastus 10%, kunagi Piibelehe ja Vestmanni vägikaikaveoga sarnanenud rivaalitsemine sotsidega on samuti läbi, sest EKRE on nad kaugele selja taha jätnud ja Keskile järele jõudmas.

Mart Helme sõnul tegid Vabaerakond ja Isamaa suuri ponnistusi, et pildile tõusta, kuid miski ei aidanud, sotsid aga on usalduse sedavõrd kaotanud, et ka Marina Kaljuranna enda juurde meelitamine ja Marju Lauristini toetus ei aidanud. EKRE aga on pikkamööda ja järjekindlalt tõusnud kõrgliigasse. Martin Helme hinnangul andis rahvuskonservatiivide volikogus esitletud justiitsreformi kava olulist resonantsi, sest see puudutas inimesi, kes on aru saanud kohtusüsteemi allakäigust.

Mart Helme kirjeldas, kuidas peavoolumeedia räägib Eesti 200 puhul, et uuel jõul olevat lootust, sest paljud valijad ei toeta endiselt ühtegi poliitilist jõudu. Pakutakse, et see seltskond hakkab protestihääli korjama, paraku saab ta Helme hinnangul neid võtta vähesel määral vaid Vabaerakonnalt, sotsidelt, rohelistelt ja Reformierakonnalt, kellest viimase valijad ongi tegelikult kindla eelistuseta “soo”, seega pidevad erakondade vahel pendeldajad.

“Süvariik proovib nende uuringutega saada aimu, kas Eesti 200 peale saab loota, aga paraku kukuvad kõik variandid järjest ära ja EKRE valitsusse kutsumine on vältimatu,” usub Mart Helme. Martin Helme lisas, et EKRE pihta on kõike juba visatud ja eeldada võib, et üsna pea keeratakse üles mingi järjekordne sopalugu.

“Endine luurekoordinaator on juba teatanud, et sotsid ja Isamaa saavat hea tulemuse ja siis polevat EKRE-t ega Keskerakonda vaja,” muigab Mart Helme Krossi jutu üle, lisades, et mõlemad Krossi poolt kiidetud erakonnad hääletasid alles võõrtööjõu sissetoomise poolt, nii et silm ka ei pilkunud. Mis aga puutub peaministrikandidaatide populaarsusesse, siis Kaja Kallas kukkus oma positsiooni säilitanud Jüri Ratase tasemele, Mart Helme aga tõusis ühe protsendi jagu.

Helmed rääkisid veel sellest, et RE populaarsuslagi on juba ära olnud, nad võivad saada kuni 33 kohta ja kui Isamaa, VE ja teiste alla valimiskünnise jäänute hääled lähevad ümberjagamisele, siis võivad üle 15% saanud erakondade omavahelised jõujooned veelgi muutuda. Edasi aga läks jutt e-valimiste usaldatavusele ja siin annab saatejuhtide sõnul tulemuste võltsijatele mänguruumi mälupulk, millega valimisserverist võetavad andmed edastatakse valimiskomisjonile.

Nimelt loetakse e-hääled serveris kokku, kuid andmeid ei edastata juhtmeid pidi, vaid võetakse need mälupulgale ja see viiakse käsitsi komisjoni kätte, kusjuures andmeid eelnevalt ei kinnistata, kuid serveri andmed samas hävitatakse kohe. “See üks inimene, kes mälupulga komisjonile viib, võib sinna midagi salvestada, sellele võib panna mingi elektroonilise valemi, ta võib pulga taskus ringi vahetada, sest server ei lukusta andmeid, pulka ei pitseerita, seega on kõik e-hääletuse andmed ühe inimese käsutada,” kirjeldab Martin Helme. Ta ütleb, et kõik need hiljuti läbi surutud algatused, nagu e-hääletuse aja lühendamine ja muu selline, on vaid silmapetteks.

Ühe variandina pakub Martin Helme seda, et pulk taadeldakse, pitseeritakse kõigi erakondade esindajate juuresolekul, see viiakse üheskoos kohale, pitseeritakse lahti ja kontrollitakse andmete muutumatust, kusjuures seda võivad teha ka rahvusvahelised vaatlejad. Samas on siiski oht, et pulgal võib juba enne mingi programm peal olla. Seega on vaja erapooletut kontrolli, et poleks võimalust andmeid teekonnal serverist kuni valimiskomisjonini muuta.

Mart Helme tuletab meelde, et teised riigid peale kõigil jalgadel lonkava Eesti e-riigi ei korralda e-valimisi, sest neil on selle turvalisuses kahtlusi, ja ka Eesti võiks sellest loobuda, kuni e-valimiste usaldatavus saab kindla kinnituse.

Kommentaarid