“Räägime asjast II”: Mart Helme rääkis “süvariigist”, esimene solvuja aga oli kapo

Raivo Aeg (keskel)Raivo Aeg (keskel)

Pühapäevases saates “Räägime asjast” jätkasid Martin ja Mart Helme teemal, millest Mart rääkis ka intervjuus Toomas Sildamile ehk süvariigist.

Martin Helme küll ei võta kunagise sotside nõuniku staatust sõltumatu ajakirjanikuna tõsiselt, kuid möönis, et too on intervjuus teravaid nurki esile tõstnud. Mart Helme nentis, et vasakliberaalide laulu laulva ja kallutatud ERR-i puhul on Sildam ajakirjanikuna siiski proff. Intervjuu sees aga kerkis esile mõiste “süvariik” ja see, kuidas eelnimetatud nähtus sekkub poliitikasse ja inimeste ellu, mille järel nii ERR kui mitmed poliitikud “prääksatasid kummaliselt”, nagu Martin Helme märgib.

Tema sõnul on “süvariik” Ameerikas Trumpi valimise ajal esile kerkinud mõiste, mis tähendab julgeolekuasutusi, kellel on oma agenda ja mis ei allu tsiviilkontrollile, olles samas läbi põimunud poliitilise peavooluga ja aidates poliitikutel saada tippkohtadele. Need omakorda vaatavad kõrvale, kui need asutused teevad midagi valesti. See teema aga sai alguse Mart Helme sõnadest, et uuteks valimisteks klopsitakse ilmselt kokku mingi auru väljalaskmise erakond.

Praegu arvab Helme, et süvariik toetab siiski Reformierakonda. Sellest ütlusest aga sai alguse Sildami üllatus, et kas EKRE arvates on see üldse Eestis võimalik, kuna meil pidavat olema tsiviilkontroll, järelvalvet tegev komisjon ja nii edasi. Mart Helme sõnul aga komisjonis midagi ei kontrollita, kuid on olemas suur salastatus. Martin Helme usub, et komisjonis tegeldakse pigem kapole ja välisluurele katte andmisega.

Miks “süvariik” kapot puudutas?

Mart Helme tõi välja huvitava fakti: nimelt ei nimetanud ta intervjuus kordagi kindlat ametkonda, vaid kasutas süvariigi mõistet, kisama aga kukkusid kapo ja teatud poliitikud, kes justkui paljastasid ennast seeläbi mõjuagentidena. Ta toob soovitusena raamatu “Hammas hamba vastu”, mis räägib sellest, kuidas KGB ja Stasi mõjutasid külma sõja ajal  Lääne-Saksamaa poliitikuid, USA ja Saksa Liitvabariigi luured aga Ida-Saksa omi, kusjuures inimesi sokutati poliitika suunamiseks erakondadesse.

Seda kõike on tehtud ka Eestis, kus erakonda on tulnud noored tublid inimesed, kes aga on teatud aja pärast asunud seda lõhkuma, nõudes ühest küljest ligipääsu infole ja teisalt suurte rahade suunamist mõttetutesse projektidesse. “Need asjad ei sünni inimeste rumalusest, vaid mustrid korduvad,” täpsustas Mart Helme.

Martin Helme rääkis sellest, kuidas eriteenistused kasutavad raha nende inimeste puhul, kes on sellega hädas: seda kas pakutakse või tehakse selgeks, et kui koostööd ei tee, lähevad asjad hullemaks. Seejuures on ka analüütikute arvates vale see, kui inimesed usuvad, nagu poleks neil luukeresid — ka majanduskitsikust või muud teavet saab infona edasi müüa, kasvõi teenuste pakkujatele, seda aga ei taha keegi. See aga on võimalus ka eriteenistustele. Mart Helme usub, et kõigist avalikkuses tuntud inimestest on ka Eesti puhul mingid profiilid salajastesse andmebaasidesse salvestatud, sealhulgas arvuti, nutiseadmete, pangakaartide ja muude IT-rakenduste andmed, seda ka eriteenistuste töömeetmetena.

“Ega me seda neile ette heidagi, see ongi nende töö, mida julgeoleku huvides on vaja teha, aga seda võidakse hakata kasutama ka poliitikute mõjutamiseks ja poliitika suunamiseks,” arvab Mart Helme. “Just meie erakonna puhul on näha, kuidas järsku tulevad välja 10 aasta tagused tšekid, tuleb välja 20 aasta tagune perekonnadraama, aastatevanune blogipostitus või säuts, ja just meie erakonna puhul avastab selle “juhuslikult” ajakirjanik,” kirjeldab ta. “Need pole tegelikult ajakirjanikud, sest neil puudub võimsus läbi kammida kõik kohtutoimikud ja politsei protokollid — see võimekus on ainult süvariigil.”

On ilmselge, et rinderiik Eesti on täis mõjuagente

Martin Helme rõhutas, et Eesti on rinderiik NATO tiival ja siin tegutsevad kohe kindlasti kümnete riikide luured, kellel on omad inimesed poliitikas, äris, akadeemilistes ringkondades ja mujal tähtsatel kohtadel. “See on rumalus rääkida meile, et sellist asja pole, vastutustundetu on hoopis selle pärast muret mitte tunda,” lisas ta. Mart Helme sõnul kiunatasid just need koerad, kelle pihta kivi visati ja Martin nimetas ka nime, kelleks on kunagine kapo juht Raivo Aeg, kes juhib praegu ka selle tegevust jälgivat komisjoni.

Mart Helme tõi esile ka selle, et kapo otsib Eestis natslikke organisatsioone, kuid eitab samas, et Eestis on olemas Venemaa viies kolonn. Martin Helme aga meenutas jutuajamist vabaerakondlastega, kes ei uskuvat kapo järelvalvet. “Ütlesin, et ju te siis olete nii mõttetu seltskond, või olete ise selle osa,” rääkis ta, soovitades ka meenutada kõiki neid, kes pagulaskriisi alguses püsti hüppasid ja karjusid, et põgenikud tuleb vastu võtta — ilmselt on just nemad suunatavad. Selliste inimeste nimekirja koostamiseks pole vaja muud, kui meenutada nende käitumist ühiskonna valusamatel hetkedel.

Postimehele ei meeldi pedofiilide torkimine?

Lõpetuseks läksid Helmed kohaliku Pravda ehk Postimehe ajakirjaniku loo juurde, mille kohaselt EKRE kiusavat noori. Jutt on erakonna seaduseelnõust, mis karmistaks karistusi pedofiiliakuritegude eest, tõstes samas ka suguküpsuse ea 14 eluaastalt 16 eluaastale. Saali pole see eelnõu veel jõudnud, kuid selles on keskendutud lapspornograafia valmistamisele ja põhirõhk on kahel asjal  — et alaealisi ei saaks kasutada pornotoodangu valmistamisel ja et neid ei saaks seksuaalselt kuritarvitada.

Martin Helme nentis, et 15-aastane ei oska inimsuhteid veel adekvaatselt hinnata, mis lubab täiskasvanutel neid ära kasutada, ja Mart Helme lisas, et et ebaküpsusest tulenevad piirangud on ees ka  alkoholi ostmisel ja tarbimisel, auto juhtimisel ning paljudel muudel asjadel. “Seni on seadusandjad arvanud, et neis asjades tuleb noorel mingi küpsusaste, elukogemus ja vastutusvõime kõigepealt saavutada ning kui keegi eeldab, et seksuaalsuse puhul seda küpsust pole vaja, siis on selle taga vasakliberaalide katse lammutada täielikult moraalne koordinatsioonistik,” lausus ta.

Martin lisas omalt poolt, et Eesti on seksuaaleluga alustamise osas niigi Euroopas üks liberaalsemaid riike, kus seda tohib 14-aastaselt alustada. Postimehe lugu aga on tema sõnul üles ehitatud ühele riigikohtu lahendile, mille kohaselt tuleks selliste piiride tõmbamise eel hoolikalt järele mõelda. “See pole kohtu otsustada, see on väärtushinnag ja poliitiline otsus,” täpsustas ta.

Mart Helme tõi esile ka vajaduse karmistada karistusi pedofiilia eest. EKRE tuletas Reinsalule sellise eelnõu vajadust ka kohtumisel meelde, osundades, et kui seda ei tule justiitsministeeriumist, esitab selle erakond. Martin Helme sõnul on pedofiilia kõige retsidiivsem kuriteoliik ja pedofiilide nimekirjad tuleks ka avalikustada. Mis aga puutub Postimehe artikli autorisse, siis tema on varasemalt kirjutanud, et igal Eesti perel peaks olema kodus oma Süüria pagulane, et rassism taanduks — paraku näitab Saksamaa kogemus, et need inimesed tasuvad sageli hea eest väga kurjalt.

Foto: Endine kapo peadirektor Raivo Aeg oli üks esimesi süvariigi mõistele solvumusega reageerijaid.

Kommentaarid