“Räägime asjast” juubelisaade: Eesti hümn ja kultuur asuvad poliitikast ülesvoolu

Eesti rahvusvärvidEesti rahvusvärvid
Tre, Pereraadio ja Ring FM kanalitel kõlav saade “Räägime asjast” tähistas sel korral juubelit — Mart ja Martin Helme arutelu, mis sageli on saadetud külaliste arvamustest, oli eetris sajandat korda.

Sel korral oli avateemaks teisipäeval toimunud hümniseaduse arutelu, mis peaks Martin Helme sõnul olema silmiavav, sest sellega kaasnes valede ja rumaluste laviin peavoolumeediast ja kartellierakondade saadikute poolt. Martin tuletas veel kord meelde, et Eestis pole kuskil kirjas, mis on hümn ja kas ta meil üldse olemas ongi, samas kui karistusseadustik lubab selle mõnitamise eest karistada — mis see siis on, mille eest karistatakse?

Mart Helme rääkis, et paljud EKRE toetajadki on öelnud, et hümniseadus pole tähtis ja tegeldagu pigem majandusega. Tema ise sellega ei nõustu, sest hümn ja teised riiklikud sümbolid on osa eesti kultuurist. “Peale maailmamajanduse on olemas ka rahvuslik majandus, mis rajaneb samuti eesti kultuuril,” lausus ta.

“Kultuur asub majandusest ja poliitikast ülesvoolu ning kui see mürgitatakse, siis joob ka majandus ja poliitika allpool mürki,” lisas Martin Helme. Tema hinnangul ei saa eirata rünnakuid hümni vastu, eeldades, et hümni staatus on niigi kindel — taasiseseisvumise aegu peeti ka mees-naine peret loomulikuks, nüüd aga on seda kooseluseaduse ja geiagenda kaudu tugevasti lammutatud.

Üheks vastuväiteks hümniseadusele peeti ülereguleerimist. Martin Helme sõnul on näiteks ka lipuseaduses rida väga rangeid reegleid. Samas aga tegeleb Riigikogu igapäevaselt ülereguleerimisega eurodirektiivide alusel. Jutuks tuli ka Istanbuli konventsioon, mis Eestis läbi suruti ja mille vastu EKRE hääletas — see on ülereguleerituse hea näide, loodud pigem sooneutraalsuse ja homoseksuaalsuse toeks, sest naistevastase vägivalla tõkestamine, mida peetakse konventsiooni põhimõtteks, on Eestis karistusseadustikuga väga hästi reguleeritud.

Hümniseaduse tõrjumiseks kasutasid kartellierakonnad väga absurdseid põhjendusi ja väiklast norimist, tuues mängu näiteks puudega inimesed, selle, et hümn elavat nagunii kõigi südametes ja lõpetades sellega, et siis tuleks kontrollimiseks politseijõude suurendada.

Mart ja Martin Helme käsitlesid ka metsaraide ja tselluloositehase teemat ja EKRE seisukoht on, et tehase ehitamist ei saa emotsioonide ajel otsustada, see küsimus tuleb igati läbi kaaluda ja siis otsus teha. “Kindlasti ei sobi tehas Tartust ülesvoolu,” arvas Mart Helme ja Martin Helme pidas metsa üleraide peatamiseks vajalikuks IRL-i juhitava RMK taltsutamist, kes ei peaks riigieelarve täitmiseks iga hinna eest kasutama liiale minevat metsalangetamist, samuti tuleb lõpetada maa müük välismaalastele.

Järgmise teemana võeti ette neljapäeval Riigikogus toimunud arutelu eesti keele tuleviku üle, mida Helmed pidasid Vabaerakonna korraldatud mõttetuks ürituseks, kus nõuandeid jagasid vasakpoolsed punaprofessorid. Mart Helme sõnul propageeris seal esinenud Martin Ehala alistumist vene keelele, sealhulgas soovitati ka vene keele toomist eesti koolidesse. Helme nentis, et riik pole 27 aasta jooksul Ida-Virumaale appi läinud, venelasi ja ukrainlasi aga veetakse aasta jooksul sisse ainult veidi vähem kui Karl Vaino ajal.

Eraldi tuli jutuks ka kõrghariduse hetkeseis ja Helmede arvates liigutakse Eestis inglisekeelse kõrghariduse poole, kusjuures see inglise keel on lisaks veel ka poolpidune. Martin Helme sõnul motiveerib kõrgkoolide rahastamise mudel siia tooma inimesi mujalt ja eesti noored ei saa seetõttu enam piisavalt emakeelset kõrgharidust. Lisaks tuuakse Eestisse ka vasakpoolseid lektoreid, kes õpetavad tudengitele poliitkorrektseid pooltõdesid.

Saate lõpuosa kuulus välispoliitikale ja Martin Helme nentis, et venelased kasutasid Londonis topeltagendi tapmiseks keemiarelva, mille kasutamine teise riigi pealinnas on eriti küüniline ja kuritegelik. Ta juhtis tähelepanu ka sellele, et London on muutunud vene oligarhide meelispaigaks. Helmed jäid rahule muutustega USA presidendi Donald Trumpi lähikonnas, mis peaks riigipea positsioone oluliselt kindlustama.

Saade “Räägime asjast” on nüüd sada korda eetris kõlanud ja kindlasti liigutakse edasi teise suure juubeli suunas. “Palun tänage saate põhitegijaid ja külalisi sellise ümmarguse numbri puhul. Mul on kõik saated salvestatuna arvutis ja see on nagu rahvuskonservatiivse mõtte (avalikkusele suunatud osa) ajalugu. Soovin püsivust ja meelekindlust saadete jätkamisel, sest sellist alternatiivset infot on väga vaja. Tervitades ja edu soovides Marko Neemre”  — nii kõlab ühe tänuliku kuulaja kiri.

Kommentaarid