“Räägime asjast”: kliimavõitlus meenutab bolševike sõjakommunismi ja hilisemat rahuliikumist

Martin ja Mart Helme saate “Räägime asjast” stuudios.

Saates “Räägime asjast” rääkisid ministritest saatejuhid Mart ja Martin Helme pikemalt ambitsioonikast kliimaneutraalsuse plaanist, millega ühines teatud põhjustel paraku ka Eesti.

Ambitsioonikus seisneb ennekõike selles, et tegu pole mitte süsiniku-, vaid üldise kliimaneutraalsuse kehtestamisega ehk senise 80-protsendilise kliimakaitse asemel tahetakse kõike sajaprotsendiliselt teha.

Martin Helme nimetas sellist kliimaagendat loodusvaenulikuks, sest see on kõrvale jätnud tegeliku looduskaitse. “See on nagu nõukogude ajal, kui kolhoosis otsustati, kas ehitada karjalaut või kommunism – otsustati viimase kasuks, sest lauda jaoks polnud materjale,” tõi ta võrdluseks. “Ka nüüd otsustati, et kuna looduse kaitsmist ei suudeta korraldada, kaitstakse kliimat.”

Mart Helme tõi kliimahüsteeria ohvrina näiteks hiljuti Ahtmes suletud plokitehase, kus kliimaneutraalsus osutus tähtsamaks kui tööinimesed.

Martin Helme selgitas, miks Eesti ikkagi selle afääriga liitus – nimelt on suured Euroopa padupunarohelised riigid selle juba nagunii otsustanud. Eesti, Poola, Tšehhi ja Ungari seisid siiani vastu, kuid nüüd asuti neid kordamööda piitsa ja präänikuga mõjutama. Ennekõike pakutakse meile olulisi leevendavaid võimalusi.

“Kui me ütleksime, et blokeerime neid meetmeid, siis mingit leevendust nagunii ei tule ja meile istutakse ikkagi pähe,” lausus ta, lisades, et neliku ühtsuse peale enam kindel olla ei saa – ka enne kevadist Ülemkogu olid paljud vihaselt kliimameetmete vastu, aga Saksamaa ja Prantsusmaa surusid nende mässu maha.

Mart Helme sõnutsi on Eesti põlevkivitööstus nagunii juba ahistatud ja seda toorainet enam katlasse ei aeta, aga kui me nüüd jääme koos muu Euroopaga kliimavõitluse juurde, siis saame palju kompromisslahendusi enda kasuks tööle panna.

“Ühisrindes Poola, Ungari ja Tšehhiga saame me endale kõik vajaliku välja kaubelda – Poola oma kivisöeenergeetikaga on sellest eriti huvitatud,” seletas Martin Helme. “Kui Eesti omapäraga arvestatakse, siis saame Euroopa rahaga oma mõistlikud eesmärgid ellu viia.”

Mart Helme tõi näitena Saksa kliimapaketi, kus tavaautod, lennukid ja majade kütmine on erimaksu all – plaanide järgi oleks ka meie pidanud sama tegema, kuid saame muutusi nüüd teha endale sobivalt. “Me ei jää kunagi nõusse üle-euroopaliste maksudega, millega kogutakse Euroopa Komisjoni jaoks kliimaraha,” rääkis ta. “Maksude aluseks oleks vana Euroopa maksujõud, millest meie oleme kaugel – nemad korjaks raha ja võtaks selle meilt siis ära.”

Martin Helme toonitas, et kogu see kliimahüsteeria pole Eestist tulnud ega ole rahva tahe – seda tõestab ka roheliste ja sotside, kui selle agenda kandjate vähene populaarsus. Küll aga tambib Eesti peavoolu meedia seda teemat justkui kõige tähtsaimat.

“Meile on tähtsaimad teemad migratsioon, sündivus, aga ka puhas vesi ja õhk, kaitstud loodus, liigirikkus – nendega tuleb tegeleda, aga meedia vaidleb mingi inimtegevust muutunud kliima teemal,” sõnas ta. “Me oleme keskkonnakaitse poolt, aga pole nõus millelegi alla kirjutama enne, kui pole odavamaid lahendusi, mis ei laostaks majandust.”

Mart Helme meenutas, kuidas eelmise sajandi lõpus olid paanika aluseks väidetavad osooniaugud, kuid see teema käis peagi alla – tundub, et selliste kampaaniate taga on üks ajukeskus, kelle näpunäidete järgi töötab ka meedia.

Martin Helme sõnul on kliimateema Eestisse sisse toodud, et selle varjus midagi muud lisaks läbi viia. Ta võrdleb seda möödunud sajandi teise poole rahuliikumisega, millega õõnestati Lääne ühiskonda. Teiseks võrdluseks tõi ta bolševike sõjakommunismi, kus kogu ühiskondlik ressurss suunati valgete purustamisele ja selle nimel võis mida iganes teha. “Nüüd on kõik allutatud kliimale,” lisas ta.

Saatejuhid nentisid, et Läänes ollakse jõutud juba sinnamaale, kus kliima nimel tohiks juba ka demokraatia kõrvale heita, inimesed vaeseks teha, majanduse kallale minna – kliimat peetakse tähtsamaks kui inimest. “Inimene on lahendus, mitte probleem!” sõnas Martin Helme, lisades, et ka Greta Thunbergi juttudest kostub inimvihkajalikkus. Mart Helme täiendas väidet ka president Kaljulaidiga, kes on lausunud, et Maa põeb haigust nimega inimene – see on samuti inimvihkajalikkus.

Martin Helme tegi kliimavõitlejatele ettepaneku alustada endast – näiteks on Greta Thunbergi perel Tais suvila, kus nad ei käi mitte jahiga, vaid ikka lennukiga; samuti on neil aktsiad ühes Aafrika kullakaevanduses. Mart Helme aga soovitas kliimavõitlusega kaasa läinud noortel “lumehelbekestel” mõelda sellele, kui kord keelatakse “ohtlikud” akud ja energiasäästmise nimel korjatakse ära nende nutiseadmed; kui nad ei saa enam soojale maale reisida, sest lennukid on saastavad; kui nad ei tohi uusi riideid osta, sest see on liigtarbimine.

Martin Helme nimetas lastega kliimavõitluses manipuleerimist totalitaarseks uue inimese loomise ideoloogiaks – ja sellised kampaaniad on alati lõppenud vereojades. Praegugi on näha, kuidas selle nimel lõhutakse majandusi ja transpordisüsteeme – pressing selleks on Euroopa Liidu poolt tohutu. Eesti aga on omad punased jooned maha pannud, millest edasi sellega kaasa ei minda.

Mart Helme nentis lõpetuseks, et inimesed pole kahjuks tekkinud olukorra ohtlikkusest aru saanud ega ole vastu seisnud – kui see kõik kaelas on, võib juba hilja olla.

Kommentaarid

Üks kommentaar loole ““Räägime asjast”: kliimavõitlus meenutab bolševike sõjakommunismi ja hilisemat rahuliikumist

  1. Avatar
    Leo Viller kirjutas:

    Kui jälle saabub mingi globaalne majanduskriis, siis on hea öelda, et piirangud tavainimeste jaoks aitavad meie planeeti päästa

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga