17.03.2019
Mart Helme “Räägime asjast” stuudios.
Saates “Räägime asjast” võtsid Mart ja Martin Helme jutuks tohutu sopaloopimise peavoolumeedias, mille eesmärgiks on võimuläbirääkimised nurjata või neile varju heita.
Nii on räägitud, et praeguse läbirääkimiste partnerid olevat juba 3. märtsi öösel kokku leppinud. Martin Helme sõnul on see täiesti vale, kuid tõsi on see, et kõigi erakondade poliitikud suhtlesid omavahel (ainult mitte EKRE ja sotsid). “See ei tähenda, et räägitakse läbi, vaid et üritatakse valimisjärgsel poliitikamaastikul sotti saada,” selgitas ta.
Mart Helme selgitas samal tasemel ka Jüri Ratase varasemat EKRE välistamist, mida nüüd käsitletakse ebaaususena. “Enne valimisi ei teadnud keegi, millised tulemused saavad olema, ei Ratas ega Kallas – alles pärast valimisi algas parlamendikohtade matemaatika,” sõnas ta. Helmed lükkasid täielikult ümber teated juba toimunud ministrikohtade jaotamisest, nentides, et see võtaks kõigil läbirääkimiste ruumi vähemaks, sunniks kindlaid poliitikuid rääkima vaid teatud teemadel ega mõjuks läbirääkimistele hästi.
Helmede sõnul on Eesti meedias lahti läinud propagandistlik seakisa, mida korraldatakse küll Eestis, aga tuge saab see välismaalt. Meedia on üles kiskunud vanad lood, nagu näiteks Jaak Valge holocausti-teemalise analüüsi 2002. aastal, mis on puhtakujuliselt ajaloolase uurimus ja mõtteavaldus, kuid EKRE liikme puhul on sellest kujundatud väidetav holocausti eitamine. “Te ise lasete põhja oma tõsiseltvõetavuse,” hoiatasid saatejuhid ajakirjandust
“Kõike seda tehakse selleks, et Eesti satuks välismaalt tugeva surve alla, et meile tätoveeritakse naha sisse natsiriigi märk ja et kogu Eestis kujuteldaks profašistide pesana,” selgitas Mart Helme. Kuigi jutuks tuli ka rabi solvamise kajastamine Delfis, ütles Martin Helme, et seda Vao ja Stroomi juhtumite sarnast asja pole vajadust kommenteerida enne, kui politsei on juurdluse läbi viinud.
Infosõja osa on saatejuhtide hinnangul ka Paeti, Ansipi ja Toomi seotus Verhofstadti sekkumisega Eesti siseasjadesse, kus eelnimetatud tegelased üritavad Eesti mainet kahjustada. “Just massilise, nüüd juba triljonilise rahapesu ja dopinguskandaaliga seotud Reformierakond ässitab nüüd rahvusvahelist kogukonda Eesti natsiriigiks tembeldama,” sõnas Mart Helme.
Helme sõnul on paljud tema tuttavad välismaal teatanud sellest, kuidas Urmas Paet käib sealsetele väljaannetel enda kirjutatud ja Eestit mustavaid lugusid pakkumas. Ta lisas, et Reformierakond teeb üldse Kremli propagandat, kujutades Eestit just Putinile sobivalt natsiriigiks – sealhulgas teeb seda tööd ka ülikahtlase minevikuga “luureekspert” Eerik-Niiles Kross oma vasakliberaalist abikaasaga, olles Kremli infooperatsioonide vahendaja.
“Paet ja Kallas jätkavad laimu, nagu oleks me NATO vastu, kuigi me oleme 100% poolt. Meie ainus kahtlus on NATO võitlusvõimetus ja seetõttu soovime me tugeva kaitsevõimekusega USA-ga kaitsepoliitilist erisuhet,” märkis Mart Helme.
Martin Helme tõi eraldi välja ka Pakistani aukonsuli sekkumise Eesti päevapoliitikasse – too väitis, et kaitseb Eesti Pakistani kogukonda. “Meil ei pidavat ju massiimmigratsiooni olema – kust tuli see Pakistani kogukond, keda kaitsma peab?” küsis Martin Helme. “Aukonsulil pole pealegi oma riigi volitusi, ta on vaid sideisik – välisminister peaks ta riigi siseasjadesse sekkumise tõttu välja kutsuma, aga Mikser tegeleb ise diplomaatide üleskruttimisega ideoloogiliselt ebasobiva erakonna vastu!”
Martin Helme kirjeldas ka oma intervjuud telekanaliga Deutsche Welle – see toimus nädal pärast valimisi esmaspäeval kell 11, õnnistuse kolmepoolseteks läbirääkimisteks aga andsid kõigi erakondade juhatused samal õhtul. Seega valetavad kõik need väljaanded, eriti Postimees, kes väidavad, et koalitsioonikõnelused olid intervjuu ajaks juba kokku lepitud.
“Ma teadsin, et Keskerakonnal on plaan ka meile ettepanek teha, aga samas teadsin ka, et vene poliitikud on väga vastu, seega intervjuule minnes polnud miski selge, sest KE juhatuse koosolekult võis mistahes otsus tulla,” lausus ta. Lisaks ei rääkinud Martin Helme midagi valesti ka intervjuus, kinnitades, et EKRE on immigratsiooni ja EL-i föderaliseerimise vastu.
Helmed rõhutasid, et ka koalitsiooniläbirääkimistel pole EKRE mingeid järeleandmisi EL-i osas teinud, sest ühisdeklaratsioonis kinnitatakse riikide liidu, mitte föderatsiooni põhimõtteid. EKRE-l jääb alles ka positsioon, et kui föderaliseerimine jätkub, tuleb korraldada rahvahääletus EL-i liikmelisuse kohta, sest siis pole see EL, kuhu Eesti astus.
Martin Helme sõnul katsetavad liberaalid praegu, milline narratiiv EKRE-le kõige rohkem kahju teeb. “Algul räägiti, et EKRE dikteerib kõike, teda ei saa kodustada, vaid ta võtab teised pantvangi – see oli suunatud Isamaa ja KE valijale,” kirjeldas ta. “Siis tuli uus plaat – EKRE ei saa midagi, ta on pehmo, on hüljanud kõik oma lubadused – see on meie inimeste vastu.”
Saatejuhid tõid välja EKRE olulised võidud – eestikeelne haridus Kohtla-Järvel jätkub ja Järve gümnaasium jääb alles; maakondlikke haiglaid ja sünnitusosakondi kinni ei panda ning esimesel võimalusel taastatakse sünnitusvõimalus Valgas; Eesti maakohad peavad jääma elamiskõlblikuks ja arstiabi kättesaadavaks igas maapiirkonnas, ning kui kulukaks see ka ei osutuks, riik peab selle kinni maksma.