“Räägime asjast”: mida võiks rõõmus rahvusmeelne inimene tõrvikurongkäigule tulles teada

Pühapäevases saates “Räägime asjast” vestlesid EKRE esimees Mart Helme, rahvuskonservatiivide Riigikogu fraktsiooni esimees Martin Helme ja üks tõrvikurongkäigu korraldajatest, EKRE juhatuse liige Siim Pohlak sellest, mida peaks Eesti 100. aastapäeva rahvusmeelsete ürituste, eriti aga õhtuse rongkäigu ajal meeles pidama.

Esimene ja oluline nõue on see, et rongkäigulised tuleksid kohale sinimustvalgete lippudega ja jätaksid koju kõik poliitilise sisuga plakatid. “See on rõõmus üritus rahvusliku meelsuse väljendamiseks, me ei nori tüli ega protesteeri millegi vastu,” selgitas Martin Helme. “Tuleme kohale pere ja sõpradega ning tähistame rõõmsas tujus Eesti sünnipäeva! See on sündmus inimestele, kes ei saa olla ametlikel üritustel, mis on seotud ametikohaga.”

Ka rongkäigus ei tohiks maha hõigata mingeid protestiloosungeid. Mart Helme meenutas varasemaid rongkäike, kus tuli ette, et Vene saatkonnast möödudes kippus hõigetes väljenduma vastumeelsus idanaabri poliitika vastu. Ka seal tasuks meeles pidada, et meie riigi sünnipäev on ka meie naabrite jaoks tähelepanuväärne, sest elame ju kõrvuti ja sel päeval võiks vähemalt meist heanaaberlikkust õhkuda.

Kindlasti ei tohiks ükski rahvusmeelne inimene rongkäigule tulla alkoholi pruukinuna, sest see häirib teisi ning annab meie vaenlastele põhjuse näidata sündmust halvast küljest. Tervisnaps oma riigi auks on sobilik pärast üritust sõprade ja pere keskis. “Rahvuslust ei tehta purjus peaga ja kui oled rahvuslik inimene, tule kohale kainelt,” soovitas Martin Helme ja Mart Helme lisas: “Eesti riiki ehitatakse kaine peaga!”

Kõigi eeltoodud nüansside puhul tasub meeles pidada, et tõrvikurongkäigul osalejate ridadesse võidakse sokutada provokaatoreid, kes võivad just vastavasisuliste hüüete, loosungite ja käitumisega üritada sündmusele halba varju heita. “Me ei saa üle ega ümber süvariigist, kes tahab tõrvikurongkäigust natsliku ürituse muljet jätta,” märkis Mart Helme, lisades samas hoiatavalt: “Ärge saatke neid meile!”

Mart Helme sõnul on üritusel aktiivselt tegutsemas oma turvameeskond ning on ka pidev otseühendus politseiga. Rongkäigus osalejad peaksid keeldudest üleastujaid hoiatama ja neist turvameestele teada andma. Ühtegi provokatsiooniliselt või lihtsalt ebasündsalt käituvat inimest rongkäigul ja sellega kaasnevatel üritustel ei sallita ja eksijad eemaldatakse ürituselt kohe.

Tõrvikurongkäigu ürituse programm algab kell 19 EKRE esimehe Mart Helme kõnega, Eesti hümni esitab Raimondo Laikre ja selle sõnadeks on endiselt “Su üle Jumal valvaku!”, mitte “Su üle taevas valvaku!” Rahvast oodatakse kohale tund aega varem, sest tõrvikute jaotamine võtab aega, lisaks on olemas meenelaud, kust saab osta rahvussümboolikat, ja Kuku klubi pakub ka sooje jooke. Kindlasti tuleks kõigil ennast soojalt riidesse panna, sest ilmateade lubab päris madalaid kraade ja paigalseismise aegu võib külm kõvasti kontidesse pugeda.

Siim Pohlak selgitas, et rongkäik kulgeb lippude all ja tõrvikute valgel ühiselt lauldes läbi vanalinna Pärnu maanteele, kus suletakse üks sõidurada, ning sealt tagasi Vabaduse väljakule. Marss kestab umbes tund aega. Sel korral on ka üks tehniline uuendus — nimelt edastab TRE Raadio sagedusel 105,8 muusikat ja infot, see transleeritakse kogu kolonni ulatuses, et inimesed saaks koos laulda ja tunnetada ühtset hingamist. “See tekitab ühistunnet, kui saab lippude all ühiselt laulda,” märkis Siim Pohlak. Pärast rongkäiku tuleb ühislaulmine ka Vabaduse platsil, kus peetakse kõnesid, Eesti hümni esitab seal USA-st saabuv Brad Jurjens ehk Priit Jürjens.

Tõrvikuid jagatakse kohapeal, kuid soovijad võivad tulla ka oma tulelondiga. “Tõrvikud annavad üritusele erilise kuma,” arvab Mart Helme. Lippude osas aga võiks kõik, kel trikoloorid olemas on, need ise kaasa võtta.

“Tõrvikurongkäigu meelsus on uskumatult positiivne ja igaüks, kes sellele tuleb, näeb, kui helge üritus on see inimestele, kes saavad koos oma rahvaga oma riigi üle uhked olla,” rõhutas Martin Helme. Tema sõnul on ka ajakirjandus aasta-aastal tõrvikurongkäiku üha vähemkallutatumalt ja positiivsemalt kajastama hakanud.