23.09.2018
Saate “Räägime asjast” teises pooles võtsid Martin ja Mart Helme jutuks libauudised ning nende levitamise lipulaevad Postimehe ja ERR-i, kes nimetavad ennast kohatult uudisteagentuurideks.
Esmalt oli jutuks populaarsusreiting, kus EKRE kaotas kaks protsendipunkti, milles pole Helmede arvates midagi ärevusttekitavat ega ebaloogilist. Selline langus on mõjuv Isamaa või Vabaerakonna puhul, kus see tähendab juba poliitikaareenilt kadumist, kuid mitte ülevalpool – näiteks ka Reformi- ja Keskerakonna puhul on see vaevumärgatav.
Mart Helme nentis, et EKRE peab siiski vaatama, millest langus tuli. Üheks põhjuseks peab ta venelaste häälte äralangemist, kes võisid vihastuda Metsavase juhtumi tõttu alanud juttude peale vene taustaga inimeste täiendavast riskikontrollist, aga ka Lihula monumendi pärast. “Me ütleme venelastele otse, et oleme rahvuslik erakond ja seisame oma rahvuse huvide eest,” lisas Martin Helme.
Mart Helme tõi näiteks ka Enn Tarveli Eesti ajaloost kõneleva raamatu “Eesti rahva lugu”, mis sai euromeelsetelt ajaloolastelt kõva kriitika osaliseks. Autor aga kinnitab, et tema käsitlus ongi eestikeskne, mitte euroopalik – sama on ka EKRE-ga, kes lähtub oma riigist ja rahvast.
Martin Helme võttis jutuks ühe libauudise, mis võeti ette koos uudisega EKRE vähenenud toetusest – nimelt said Artur Talviku erakond ja Eesti 200 kumbki kaheprotsendilise toetuse, kuid sellele liideti juurde need, kes veel mõtlevad nende toetamise peale. Nii lisati neile vastavalt 8 ja 13 protsenti ja eriti just Eesti 200 puhul räägiti edasi juba 15-protsendilisest toetusest. “Miks siis teistel ei liidetud kahtlejaid kindlatele valijatele juurde – meie toetus oleks siis umbes 40 prontsenti,” täpsustas Martin Helme.
Mart Helme meenutas uuringutulemuste avaldamise päeval intervjuud andnud Kristina Kallast, kes tundus olevat kimbatuses – oli ilmne, et Eesti 200 on sõlme jooksnud, nad ei saa liikmeid kokku ja aktiivsem osa neist on ka liiga erineva maailmavaatega. Martin Helme sõnas, et temal pole nende kahe erakonnatulekust kahju, sest nad hakkavad sotside hääli ära korjama. “Sotsid ongi oma toetust suurendanud Isamaa ja Vabaerakonna kokkukuivamise arvelt, sest kuhu mujale see roosa seltskond läheb, kui mitte sotsidesse,” arvas ta.
Järgmisena tuli jutuks Mart Helme intervjuu Postimehe venekeelses osas – kõik peavooluväljaanded on muutunud kakskeelseteks – kus kõne all oli taas Vene teema. Martin Helme sõnul kukkus EKRE toetus venekeelsete seas osaliselt Postimehe varasema libauudise tõttu, kus Metsavase skandaaliga kaasnenud venelaste riskikontrolli kujutati nii, nagu tahaks EKRE kõik venelased töölt lahti lasta.
Kuigi Mart Helme kordas intervjuus oma varasemat juttu, et vene päritoluga inimesi tuleks salajase info juurde laskmiseks täiendavalt kontrollida, keeras Postimees oma eestikeelsetes lugudes asjad teistpidi – Mart Helme olevat teinud täieliku pöörde ja olevat venelastega ülileebe, lisaks olevat ta valmis Venemaaga läbi rääkima, ja seda kõike kommenteerima olid toodud Reformierakonna esipoliitikud.
Mart Helme kinnitas, et kui Venemaaga on probleeme, tuleks nendega rääkida – nii tõi Putin Niinistöle kohvritäie Mannerheimi dokumente ja keegi ei vaata seda Kremli-meelsusena. Oma intervjuus kinnitas ta samuti, et Eesti ei peaks iga väikese asja pärast Venemaa peale karjuma, vahel võiks lihtsalt vait olla. Kummalisel kombel aga on tema süüdistajaks just näiteks Marko Mihkelson, kes ise on nende lepete taga, millega kingitakse Venemaale ära Tartu rahuga Eestile kuuluvaid alasid, ja ta on olnud kogu aeg üks peamisi Kremliga läbirääkijaid.
Hiljuti kaitses Reformierakond vihaselt ka topeltkodakondsust, mis Mart Helme hinnangul annab Eestile juba lähitulevikus tuhandeid sünnijärgseid topeltkodakondseid. “Meie näeme ohtu selles, et Eestis on liiga palju ebalojaalseid ja umbkeelseid venelasi, Reformierakonda ja Isamaad see ei häiri, nemad kaklevad Moskvaga,” rääkis Martin Helme. “Meie näeme asju vastupidi – et Venemaaga võib asju ajada, aga me ei saa lasta venelastel Eestis võimu üle võtta.”
Mart Helme lisas Postimehe libauudiste nimistusse veel ka selle, kuidas ajaleht tembeldas üle lehekülje valeks tema väite, et Soome kontrollib topeltkodakondsusega ja vene taustaga inimesi – Postimees toetus vaid saatkonna pressiesindaja ütlusele, et nemad venelasi ei diskrimineerivat. Samas oli näiteks ERR ise kahel korral vahendanud Yle uudist selle kohta, et selline kontroll ikkagi toimub, ning võttis sellele tähelepanu juhtimise peale loo portaalist maha, samuti ka Delfi – Postimees ja Õhtuleht jätsid valelikud lood üles.
Martin Helme võttis ette ka libauudised USA-st, kus konservatiivse Ülemkohtu kohtunikukandidaadi Brett Kavanaugh`i vastu korraldati suurrünnak – nimelt hakkas tema ametissemääramise lõpphääletuse eel üks naine teda süüdistama, et mees olevat teda keskkooli ajal ühel koolipeol käperdanud. Vasakpoolse ülikooli professorist süüdistaja ise ei mäletanud loost mingeid detaile, tunnistajaid polnud, lisaks keeldus naine ka Senati ees tunnistusi andmast – tegu on ilmselge valesüüdistusega, kus konservatiiv tahetakse vägistamiskatses süüdi lavastada.
“Kavanaugh` juhtum näitab, et kui päriskonservatiiv üritab jõuda kõrgesse ametisse, siis püüavad vasakliberaalid ta mistahes hinnaga hävitada, et ka keegi teine sellistest inimestest ei julgeks poliitikasse minna,” selgitas Martin Helme.
EKRE vastu esitavad süüdistusi valdavalt needsamad inimesed, kes on Danske panga skandaalis peategelased. “Sotsid, Reformierakond ja Keskid paiskavad õhku süüdistusi, neid muudkui korrutatakse, sõna võtavad Paeti ja Mihkelsoni sugused, siis leitakse mingid politoloogid ja nii pannakse fabritseeritud süüdistuste lumepall veerema,” kirjeldas Mart Helme, kes hoiatas tähtsusetute asjade üleskeeramise eest EKRE suhtes. Martin Helme ütles, et Kavanaugh` juhtumi taustal tundub seksuaalne ahistamine olevat vasakliberaalide lemmikmeetod ja ka Eesti valimiskampaania ajal tuleb lausa igasugusteks rünnakuteks valmis olla.
Nii tabas EKRE-t hiljuti rünnak ühe ukraina päritolu, varasema Vene kodaniku ja EKRE liikme osas, kes poseeris Kaitseliidu vormis ebaeetilisel moel. Sellest tahtis peavoolumeedia suure skandaali üles keerutada, kuid asi sumbus ruttu, sest inimene lahkus enne väljaviskamist ise, ning selgus ka, et mehel oli EKRE-sse astudes siiski Eesti kodakondus – see laimuoperatsioon kukkus lihtsalt kokku.
Mart Helme meenutas hiljutist vestlust kapo ühe töötajaga, kus too küsis, miks EKRE nende peale nii kuri on. Temal tuli selgitada, et mitte kellelgil teisel peale kapo pole võimekust kontrollida EKRE liikmete aastatetagust tegevust, ja järelikult tegelevad nood asjadega, millega ei peaks tegelema, ehk sekkuvad poliitikasse.
Martin Helme sõnul näitas üks hiljutine Eesti Ekspressi uudis, et Eestis tegeldakse pealtkuulamisega poole intensiivsemalt kui Rootsis ja Soomes, kuid ometigi ei suutnud kapo tabada ühtegi Danske panga aferistide kahtlast telefonikõnet. Mart Helme hinnangul suudab vaid USA luure selle afääri mädapaise lahti lõigata, sest terrorismijälituse kaudu võivad nad selle suure rahapesuni jõuda, ja siis on oodata Eesti poliitilise kartelli kokkukukkumist.
“Kui Eesti võimueliit poleks sellega seotud, siis poleks ka seda totaalset vaikust, mis praegu on, ja nad poleks meie vastu pidanud neid tähelepanu eemale juhtivaid rünnakuid korraldama,” ütles Mart Helme lõpetuseks.