18.11.2018
Mart ja Martin Helme saadet kardetakse nii hullupööra, et langetakse sovjetiaja tasemele.
Saate “Räägime asjast” teiseks oluliseks teemaks kujunes Mart ja Martin Helmel Marrakechi lepe.
Martin Helme sõnul sattusid kahjuks neljapäeva ühe ja sama aja peale nii leppevastane pikett Stenbocki maja ees kui ka õigusriigi teemaline arutelu Riigikogus, kuid võib kindlalt öelda, et EKRE-ta poleks rändeleppe teema nii teravalt üles tõusnud.
Mart Helme hinnangul on Isamaa nii aktiivne leppele vastuseisja hirmust rahvuskonservatiivide ees, sest kui nemad oleks leppele rohelist tuld näidanud, oleks nende viimanegi toetus EKRE-le üle läinud. EI-erakond hoidis nüüd ära populaarsuskatastroofi, kuid seda tehti liiga hilja ja liiga vähe, et suuremat edu saavutada.
Rääkides vahepeal Isamaa toetuse väikesest langusest viimases Emori uuringus nentis Martin Helme, et see uuringufirma pole tõsiseltvõetav – nende veebiküsitlus on valemiga, millega saab suunatud tulemuse, sest pole tõenäoline, et Reformierakonnal oleks praegu 29-protsendiline toetus ja poliitiliste laipade, nagu Margus Tsahknaga Gruz 200 erakonnal Eesti 200 üle 8%.
Mis aga puutub Marrakechi leppesse, siis Martin Helme sõnul pole tähtis, kes selle esialgu katkestas, peaasi, et seda tehti – väga ohtlik asi õnnestus ära hoida, mis on pealegi õõnestustöö põhiseadusliku korra vastu, mida tegid valitsus ja president. “Kaljulaid, kes pole ühelgi valimisel ühtegi häält saanud, kujutab ette, et tal on õigus selliseid kokkuleppeid sõlmida,” pahandas Martin Helme.
Kaljulaid on ka väitnud, et leppevastasus olevat populism enne valimisi ja vastased olevat meelega segi ajanud migrandid ja pagulased. “Leping ise kaotab selle vahe, muutes migratsiooni ka inimõiguseks – juba praegu on pagulastele antud õigus mistahes riiki sisse marssida ja asüüli nõuda, aga rändelepe, mis võrdsustab kõik ühiselt migrantideks, annab selle õiguse kõigile,” selgitas Martin Helme ja Mart Helme lisas, et niinimetatud kompakt seab sisse ka meelsuskontrolli ja nõuab migratsioonivastasuse eest karistamist.
EKRE suutis Helmede sõnutsi kiiresti ühiskonna vastuseisu mobiliseerida – toimus meeleavaldus Toompeal, rändevastane petitsioon kogus kolme päevaga 10 000 allkirja ja nende kogumist jätkatakse detsembrini. “Me oleme andnud tormihoiatuse, allkirjade hulk on arvestatav ja me saame seda kasutada, et nõuda teatud poliitikute tagandamist,” rääkis Mart Helme.
Martin Helme sõnul on Marrakechi leppe protsess kestnud juba aastaid ja Sven Mikser rääkis märtsis komisjonis sellest vaid vihjamisi, tulles sinna rääkima välisministrite kohtumisest, kaasa patakas pabereid, sealhulga inglisekeelne tekst Marrakechi leppest. Minister oli nagu möödaminnes öelnud, et tegu on juba New Yorgis käivitatud deklaratsiooni jätkuga, mis millekski ei kohusta. Mikser on öelnud ka seda, et leppe olevat välja töötanud kõik 190 ÜRO liikmesriiki, kuid Martin Helme sõnutsi on see tegelikult maailmaorganisatsiooni aafriklastest ja araablastest ametnikkonna koostatud.
Mart Helme tuletas meelde väidet, et analoogilise dokumendi olevat Mart Laar juba 2001. aastal alla kirjutanud ja midagi polevat juhtunud. “2001. aastal polnud rändekriisi, põgenikud liikusid ainult sõdivate riikide ja nende naabrite vahel, näiteks Afganistanis, aga praegu liigub 250 miljonit inimest, kellest enamik tahab Euroopasse tulla,” selgitas ta.
Kommenteerides veel presidendi süüdistusi, nagu kasutataks rändeteemat valimispropagandas, ütles Martin Helme, et Kaljulaid, keda pole kunagi demokraatlikult valitud, ei taipa olulist – poliitikud peavadki kuulama rahva arvamust, kes on rändeleppe vastu. Mart Helme meenutas, kuidas Kaljulaidi valiti – süvariik sokutas ühe kandidaadi teise järel ja kui keegi läbi ei leidnud, ja kõik peale EKRE olid tüdinenud, sokutati ette üks tundmatu euroametnik, tegelikult globalismi emissar.
“Kaljulaid ei saa öelda, et ärge rahvast kuulake, eriti enne valimisi – rahvas on kõrgeim võimukandja,” selgitas Martin Helme. “Sven Mikser väidab ka, et EKRE polevat lasknud asja salaja teha – aga ometi üritasid nad seda vargsi korraldada!” Mart Helme sõnul proovis Mikser märtsis komisjoni liikmeid uinutada, öeldes, et rändeleppe põhimõtted olevat ammu paigas ka meie seadustes, nüüd tulevat need vaid Marrakechis üle deklareerida. Nii lootis ta, et keegi ei viitsi pikka dokumenti läbi lugeda, seda enam, et kõige hullemad asjad on selle lõpus – nii poleks tema soovunelma järgi ka praegu keegi enam sellesse süveneda viitsinud. Paraku tänu EKRE-le seda ei juhtunud ja kõik tuli ilmsiks.
Martin Helme täpsustas, et väliskomisjonis liikmetelt nõusolekut ei küsitud, mingit hääletust polnud ega pidanudki olema, komisjon pidi selle vaid teadmiseks võtma, seega ei saa väita, nagu oleks olematu arutelu komisjonis Riigikogu poolt mingi legitiimsuse andnud. Nagu on ka teised poliitikud öelnud, ei saa komisjonis kohal käimine tähendada leppega nõustumist. Välisminister valetas parlamendile ja avalikkusele ja see on piisav põhjus tema tagandamiseks.
Eraldi tuli jutuks ka olukord valitsuses ja erakondades. Mart Helme sõnul ei saa Reformierakond ise ka aru, kui lõhestunud nad on, et nad on liidrita ja enamik ootab, millal Kaja Kallas ennast lõplikult lolliks teeb. Martin Helme meenutas rahanduskomisjonis toimunut, kes RE esitas segaseid parandusi, mis toetust ei leidnud, lisaks tülitsesid Ligi, Sõerd ja Rõivas pidevalt nagu oma parteikoosolekul.
Helmede hinnangul ei ole Ligi enam adekvaatne ega võimeline oma fraktsioonis ühtsust hoidma. Neljapäevasel õigussüsteemi arutelul valas ta esinejad sopaga üle ja nõudis, et selliseid arutelusid ei tohtivat teha. “Jürgen, sa pole Universumi kese – sina pole selle nõudja!” ütles Martin Helme. Valitsus aga tundub lõhki olevat, sotsid kardavad paaniliselt Mikseri umbusaldamist ja ründavad seetõttu Reinsalut. Martin Helme sõnul võib ka riigieelarve teine lugemine katkeda.
Mart Helme hoiatas, et võitlus Marrakechi leppe ümber pole lõppenud ja ei lõpe ka 3. märtsil – selle vastu on ainult EKRE ja teised saavad leppe ka takkajärele heaks kiita. Martin Helme sõnul leppisid kartellipoliitikud praegu sellega, et hetkel seda teha ei saa, aga mingil ajal loodetakse allkiri ära anda.
“Meil õnnestus asi teravaks ajada ja rong peatada, aga mitte rööbastel lasta,” märkis Martin Helme, tunnistades, et ka Isamaa leidis korraks selgroo üles. Mart Helme aga meenutas sellega seoses 1969. aastal Woodstocki festivalil kõlanud Crosby, Stills and Nashi lugu “Marrakech Express.”