17.03.2020
Rahandusminister Martin Helme.
Rahandusminister Martin Helme sõnul on saabunud aeg, kus majanduse käigus hoidmiseks tuleb eelarve miinusesse minekuga arvestada.
Lähiajal esitleb valitsus üldsusele erimeetmeid, mis võetakse kasutusele raskes seisus olevate ettevõtete turgutamiseks.
Rahandusministri sõnul on majanduskasvu aegadel räägitud, kuidas sel ajal peab riik tekitama endale kriisiajaks varusid, ja praegu peaks olema kõigile selge, et nüüd on kriis käes ja neid varusid tulebki majanduse stimuleerimiseks kasutada.
“Nüüd ongi aeg minna eelarvega miinusesse, et hoida majandust heas käigus. See on loogika, mis on praeguse abipaketi väljatöötamise nurgakiviks,” lausus Helme.
Martin Helme sõnul on maksu- ja tolliamet saanud suunised töötada välja lahendused, et maksuvõlgadesse sattuvaid ettevõtteid aidata ja ka pankadele on tehtud ettepanek, et nad annaksid hätta sattunud ettevõtetele vajadusel leebemat ja pikemat laenupuhkust.
Valitsuses valmiv pakett peaks rahandusministri sõnul aitama neil mitte ainult olemasolevate kohustustega toime tulla, vaid ka seni hästi toiminud, kuid nüüd ootamatult raskustesse sattunud ettevõtetel hakkama saada.
“Riigi roll saab siin olema väga aktiivne, seda koostöös pankadega ning läbi Maaelu Arendamise SA ja Kredexi,” ütles ta. “Oleme mõelnud, kuidas lisaraha ettevõtetesse süstida ja kuidas aidata ettevõtetel, kelle sissetulekud on kadunud, tulla toime oma kohustustega töövõtjate ees.”
Helme sõnul on kõne all erinevad toetusmeetmed töötukassa kaudu, sest paljude ettevõtete suurimaks väljaminekuks on just palgad. Eesmärk on jagada majandussurutise raskust ühtlasemalt, sest kui lasta mõnel sektoril pankrotti minna, käivitab see doominoefekti, mis tõmbab kaasa ka kinnisvara ja panganduse, muutes olukorra veelgi hullemaks.
“See on loogika, millega majanduse aitamise paketi kokku panime, pluss hulk lisaettepanekuid, millega majandusele õhku juurde anname. Maksumoratooriumi pakett on laual, mida kindlasti arutame edasi koalitsioonis, ja siis on laual veel ka spetsiifilisemate sektoripõhiste erinevate meetmete võimalused,” rääkis ta.
20. märtsiks tuleb ettevõtetel esitada maksuametile käibemaksudeklaratsioonid. Martin Helme ütles, et need tuleb loomulikult ära teha, aga paljud ettevõtted on juba andnud tagasisidet, et nad ei ole tegelikult võimelised neid makse tasuma. Nii on MTA-le välja töötatud juhised, kuidas käsitleda maksuvõlgu, kui pikalt teha ajatamisi ja millise intressiga.
Riigi võlakirjade väljalaskmise kohta rääkis rahandusminister, et ettevalmistused on selleks tehtud, kiiresti saab teha kuni 12 kuu pikkuseid võlakirju, pikemaajalised võlakirjad mahuga kuni kaks miljardit eurot vajavad aga juba Riigikogu luba.
“Võlakirjamüükide jaoks on vaja teha kuu kuni poolteist ettevalmistustööd, et see oleks võimalikult edukalt läbi viidud. Kogu ettevalmistus juba käib ja minu plaan on teha kõigepealt lühiajalised võlakirjad, et tekitada meile puhver, sest turud on väga ettenägematud ja tingimused võivad mõne päevaga kahjulikumaks muutuda. Jälgime seda, millal hakkavad tööle Euroopa Keskpanga või Euroopa Komisjoni pakutavad meetmed ja kas me saame neid ka endale kasulikul viisil kasutada,” selgitas ta.
Pressikonverentsil osalenud Eesti Panga presidendi Madis Mülleri sõnul on ta rahandusministriga nõus, et praeguses olukorras tuleb riigieelarve piiranguid vaadata teisiti kui tavaolukorras, vältimaks ettevõtete pankrotilainet ja inimeste sissetulekute kiiret kahanemist, seega on riigi tugi kindlasti vajalik.
Eesti Panga vaates peaksid riigi üldised toetusmeetmed olema hästi sihitud, võimalikult vahetu mõjuga ja loomulikult ajutised.
Rahandusminister Martin Helme märkis, et teise samba maksete puhul on tegu suurte summadega, mis riigieelarvest välja lähevad, kuid täna ei ole mingit otsust nende peatamise kohta.
“Meil on olemas näide, mida kümme aastat tagasi tehti, kui riigil oli vaja oma rahavooge juhtida. Tol korral seda võimalust kasutati ja me hoiame võimalikult lahtise pilguga laual kõik variandid, mis on vajalikud. Täna veel mingit otsust selles küsimuses ei ole,” kinnitas ta.
Ka Euroopa Liit kavandab Helme sõnul erinevaid toetusmeetmeid liikmesriikidele, kuid nende detailid ei ole veel paigas.