Rahvuskonservatiivne uudiste- ja arvamusportaal
Saada vihje: info@uueduudised.ee

Rahvuskonservatiivide rändepakti vastane meeleavaldus pani Eesti orjameelse välispoliitika kantsi värisema

-
19.12.2018
Mart Helme piketil ÜRO rändeleppe vastu välisministeeriumi ees.
© UU

Kolmapäeval keskpäeval kogunes mitusada inimest välisministeeriumi ette – mitte küll enam sedavõrd allakirjutamise vastu protestima, kuivõrd teatama, et hukatuspaktist jäävad EKRE võimuletuleku järel alles haledad paberihundist läbikäinud räbalad.

Meeleavalduse lõpptulemusena esitasid osalejad ka neli nõudmist: välisminister Sven Mikser peab tagasi astuma; kui Isamaa tahab säilitada veidigi rahvusmeelse maine, siis lahkugu vasakvalitsusest; tuleb koheselt lõpetada rahvuskonservatiivide ja teiste Eesti eest seisvate inimeste tagakiusamine ning blokeerimine meedias; Eestis peab võim minema eestimeelsete jõudude kätte!

Oma kõnes tuletas EKRE saadik Henn Põlluaas meelde, et välisministeeriumi hoones asus kunagi EKP Keskkomitee ja seal töötasid inimesed, kes olid reetnud Eesti riigi ja rahva ning aitasid kaasa eestlaste asendamisele vene kolonistidega. “Täna on siin majas küll inimesed, aga nende aated, mõtted ja arusaamad on samasugused – eestlusel, meie riigil ja eesti identiteedil ei ole nende jaoks mingit tähtsust!” märkis ta. “Ka nemad täidavad mujalt tulnud käske!”

Põlluaas osutas sellele, et valitsusele ei ole keegi andnud mandaati rändepakti toetada, nad pole ise seda heaks kiitnud, parlamendis tehti vaid väikese hulga saadikute toetav avaldus ja sellel ei ole mingit juriidilist jõudu. Ka järgmisena sõna saanud Jaak Madison rõhutas, et just välisministeeriumis peituv minister Sven Mikser on andnud Eesti saadikule ÜRO-s käsu kolmapäeval kell 17 Eesti aja järgi hääletada rändepakti poolt ning seda igasuguse mandaadita ja valitsuse otsuseta.

“Kui Eesti saadik hääletab täna rändepakti poolt, on see ebaseaduslik ja meie ei ole sellega tegelikult liitunud,” lausus ta. “Kui pole valitsuse konsensuslikku otsust, pole ka mandaati, ja Mikser rikub seadust,” tuletas ta meelde.  Jaak Madisoni sõnul on minister Mikser vaja kohe sellise seaduserikkumise eest ametist tagandada, et ta ei saaks isegi viimase kahe kuu ja poole kuu jooksul Eesti riiki õõnestada.

EKRE esimees Mart Helme ütles kõnet alustades, et meeleavaldus on üks osa sellest eurokraatide-vastasest võitlusest, mida on näha nii Prantsusmaal, Belgias kui ka mujal Euroopas ja maailmas. Ta nimetas praegust poliitilist süsteem oma aja äraelanuks ja kokkujooksnuks, mille ainsaks eesmärgiks on jäänud Euroopa impeeriumi loomine ja põlisrahvastiku väljavahetamine.

“Mõne päeva eest võeti juba vastu pagulaspakt, mis on osa Marrakechi paktist ja mille eesmärgiks on siinse rahvastiku segamine Kolmandast maailmast tulijatega, ning Euroopa Parlamendis läbis lugemise eelnõu, millega seataks sisse pagulasviisa,” hoiatas ta. “See tähendab, et igal rindel käib võitlus – rahvusriigid tahetakse “Jaga ja valitse” poliitika nimel panna konfliktidesse sissesõitjatega, et neid selles võitluses hävitada.”

Mart Helme rääkis ka sellest, kuidas Eesti on juba 27 aastat püütud lõhestada – Esimene ja Teine Eesti, linn ja maa, rikkad ja vaesed, eestlased ja venelased, väliseestlased ja kodueestlased. “Vaadake, kui palju lõhesid on liberaalid osanud nende aastate jooksul enda kasuks tööle panna, et me ei oleks üksmeelne, oma huvide eest võitlev rahvas, nagu me olime Laulva revolutsiooni ajal,” rääkis ta. “Valetades rändepakti kohta tahetakse inimesi ka EKRE vastu üles ässitada, et veel kord meid lõhestada.”

EKRE esimees rääkis kokkutulnutele, kuidas rändepaktiga kaasneb ka ajakava, mis ajaks peavad millised eesmärgid täidetud olema, ning et Mikseri aetava välispoliitika järgi vastandub Eesti rändepakti osas oma liitlastele USA-le, Poolale, Austriale, Ungarile, Ukrainale ja teistele leppevastastele, ning on ühes paadis Venemaa ja puruvaese Aafrikaga, kes loodab oma rahvastiku ülejääke Euroopa kaela saata.

Kõnedega esinesid veel ka saadik Peeter Ernits ja mitmed teised EKRE juhtivpoliitikud. Meeleavaldusel aga lehvisid ka USA, Prantsusmaa ja Kataloonia lipud, Eesti-Läti ühendlipp (väike Läti lipp suure Eesti lipu sees), erakonna- ja rahvuslipud ning rahva meelsust näitasid erinevad loosungid.

Tänu tugevatele turvameetmetele tarandid ja hartlebid meeleavaldust segama ei pääsenud, kuid EKRE-ni jõudnud andmetel olid linnas postidele kleebitud eesti- ja venekeelsed üleskutsed tulla piketile, millega erakonna aga mingit pistmist pole. Tegu võis olla katsega suunata miitingule vaenulikke venekeelseid inimesi.