Rail Balticu trassiplaneering jõuab maavanemate ette detsembriks

Pärnu raudteejaam

Majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi prognoosi järgi jõuab Rail Balticu trassiplaneering maavanemate ette veel sellel aastal, vahendas BNS.

“Just lõppesid Rail Balticu trasside avalikud arutelud. Maavanemad ja trassi planeerijad menetlevad aruteludel tekkinud ettepanekuid ning küsimusi, peale mida järgneb trassiplaneeringu saatmine kooskõlastusringile. Trassiplaneering saadetakse kooskõlastamiseks kohalikele omavalitsustele, ministeeriumitele ja ametiasutustele,” selgitas ministeeriumi pressiesindaja Mihkel Loide protsessi käiku.

Tema sõnul peaks detsembriks trassiplaneeringu menetlus jõudma maavanematele vastuvõtmiseks. Sellele järgneb veebruaris ja märtsis avalik väljapanek koos uue ringi avalike aruteludega. “Kui kõik liigub plaanipäraselt, siis peaksid maavanemad kehtestama Rail Balticu lõpliku trassi juunis-juulis,” lisas Loide.

Majandusminister Kristen Michal ei näe ajapuudusel enam võimalust kaaluda Rail Balticu Nabala madalsood läbivat ja hinnanguliselt 70 miljonit eurot soodsamat trassialternatiivi, mida soovitasid kaaluda rahandusminister Sven Sester ja Eesti Teaduste Akadeemia.

Kuivõrd Nabala trassialternatiivi taas kaalumise alla võtta tähendaks tegelikult uut arutelu kõigi trassialternatiivide üle, siis projekti ajakriitilisuse tõttu ei ole enam võimalik minna tagasi eelnevatesse etappidesse, seisab Michali vastuses rahandusministrile.

“Meie esialgsetel hinnangutel on Nabala trass läänepoolsest ligi 70 miljonit soodsam. Põhiline hinnaerinevus tuleb rohkematest eritasandilistest ristetest läänepoolsel trassil. Samas täiendav trassi uurimine võib välja tuua seni teadmata looduskaitselisi aspekte, mis võivad Nabala trassi ehitamise praegusest kallimaks teha või selle üldse välistada,” kirjutas Michal.

“70 miljoni võimalik säästmine looduskaitseala arvelt on siiski vaid hinnanguline eeldus, mitte tõsikindel fakt. Eelpoolmainitud ajaraamistik loob siin riski jääda ilma Euroopa Liidu ligi 600 miljonilisest potentsiaalsest toetusest ja raudteest, mille kogumaksumus Eestis on umbes 1,3 miljardit eurot,” sõnas Michal.

“Läänepoolse trassiga tööd jätkates saame ehitustöödega alustada 2018. aasta lõpul. Sellise ajaraami oleme Euroopa Komisjoniga kokkuleppel tähtajaks seadnud. Kui vaadelda vaid üht alternatiivi, siis täiendav ajakulu ainuüksi Nabala planeerimisele on orienteeruvalt 12 kuud. Selle raames on vaja teha õigusliku lubatavuse analüüs, kas Nabala looduskaitseala ja Rail Baltic raudtee saaksid koos eksisteerida,” lisas Michal.

“Samas on avalikult teada, et keskkonnaorganisatsioonid on Nabalale raudtee lubamise vastu ja koos looduskaitseala eeskirja muutmisega tõotab see kaasa tuua väga suure tõenäosusega hulgaliselt õigusvaidlusi. Seega risk erinevate vaidluste osas on väga kõrge,” rääkis minister.

Rahandusminister Sven Sester saatis septembris majandus ja infrastruktuuriminister Kristen Michalile ning keskkonnaminister Marko Pomerantsile kirja kaalumaks Rail Balticu odavamat Nabala madalsood läbiva trassialternatiivi taas kaalumise alla võtmist.

“Uus raudteeühendus tuleb nii kavandada kui rajada viisil, mis võimaldab trassi jätkusuutlikku käigushoidmist ega pane riigieelarvele tulevikus ülalpidamiskulude katmiseks täiendavat koormust. Olen mures, kas valitav trassikoridor loob piisavad võimalused Rail Balticu raudteeühenduse jätkusuutlikkuse saavutamiseks, toomata kaasa mittevastuvõetavat keskkonnakahju. Neist kaalutlustest lähtudes pean vajalikuks veelkord vaadata põhimõttelisi käsitletud trassialternatiive Harjumaal, mis on tänaseks võrdlusest välja jäänud,” kirjutas Sester.

Sesteri hinnanguga liitus oktoobri keskel Eesti Teaduste Akadeemia, mis soovitas Rail Balticu projekteerida läbi Nabala looduskaitseala väiksemat kaitsevajadust nõudvate piirkondade, misläbi trass saaks sirgem, vähem ressursse nõudev ning potentsiaalselt keskkonda vähem mõjutav.

Hetkel analüüsib rahandusministeeriumi ettepanekut ka keskkonnaministeerium. “Küll aga kaalume kindlasti raudteetrassi rajamise võimalikkust läbi Nabala. Tänaseks on selgunud erinevate trassialternatiivide maksumuse erinevus ja koos igapäevase ekspluatatsiooniga on see muljetavaldav,” ütles ministeeriumi pressiesindaja Berit-Helena Lamp septembris BNS-ile.

Möödunud aasta novembris kiitis valitsus heaks reformierakondlasest keskkonnaminister Keit Pentus-Rosimannuse esitatud Nabala-Tuhala looduskaitseala loomise eelnõu, mis ühendab tervikuks mitmed varem kaitse alla võetud alad ja tagab kaitse tundlikule veerežiimile. Kaitseala loomise eest seisis Pentus-Rosimannus kogu oma ametisoleku aja ega nõustunud Rail Balticu trassialternatiividega, mis moodustatavat ala oleksid läbinud.

Nabala-Tuhala looduskaitse ala on toetanud looduskaitsjad ja selle vastu seisnud erinevad huvigrupid ja teadlased. Näiteks 2013. aastal keskkonnaministeeriumi tellimusel valminud uuringu tulemused ei toetanud seni keskkonnakaitsjate seas levinud ettekujutust, et Nabalasse tuleks luua karstilõhede ja maa-aluste jõgede hoidmiseks looduskaitseala. Uuringu autor Heikki Bauert kirjutas, et Nabala looduskaitseala loomise eestvedajad petavad avalikkust “pendlimeeste leitud jõgedega, mida maapõues tegelikult pole.”

2009. aastal on väidetavalt maapõuest leitud jõed kantud ka ametlikku looduse infosüsteemi. Bauert märkis aga, et Nabala väidetavad maa-alused jõed voolavad füüsikaseaduste vastaselt – mäest üles, madalamalt alalt kõrgemale. “Enam kui 90 protsendil kavandatava maastikukaitseala territooriumil puuduvad igasugused karstiilmingud, neid esineb vähesel määral ala põhjaosas,” seisis uuringus.

Koduomanike liit saatis möödunud aasta juunis valitsusele kirja, milles palus valida koduomanikega rohkem arvestav Rail Balticu trass ja suunata Rail Baltic läbi planeeritava Nabala looduskaitseala. Liidu volikogu esimehe Anto Raukase sõnul olid nende poole pöördunud paljud murelikud koduomanikud seoses Rail Balticu võimaliku trassi kulgemisega läbi tiheasustusala, samal ajal kui seda on võimalik teha läbi praktiliselt asustamata ja looduslikult väheväärtusliku Nabala looduskaitseala ja oleks mõistlik lähtuda põhimõttest, et mida kaugemal on kiirraudtee tiheasustusest ja kodudest, seda parem.

Rail Balticu juhtkomitee on otsustanud Harju maavanema ettepanekul, et raudtee planeerimist jätkatakse Harjumaal ja Raplamaa põhjaosas Nabala looduskaitseala lääne poolt mööduval trassivariandil.

Rail Baltic on kiire raudtee, mis ühendab Eesti ülejäänud Euroopa ning naaberriikide Läti ja Leeduga. Euroopa Liidu rahastuse toel jätkatakse ettevalmistustega ehitustöödeks, mida alustatakse eeldatavasti aastal 2018.

Euroopa Komisjon tegi juuni lõpus ettepaneku rahastada Rail Balticu projekti Euroopa ühendamise rahastust (CEF) kogu taotletud summa ehk 540 miljoni euro ulatuses; omafinantseering on 18 protsenti ehk 97,2 miljonit eurot. Järgmine CEF-i taotlusvoor peaks toimuma selle aasta lõpus, sinna on võimalik esitada taotluse lisarahastuseks.

Esialgse ajakava kohaselt peaks raudtee valmis saama aastatel 2024–2025, selle ajani võiks kesta ka toetuse kasutamisperiood.

Kommentaarid