Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsioon algatas parlamendis energiaturgu puudutava eelnõu, mis maha hääletati. EKRE saadikud olid eelnõu vastuvõtmise poolt, 26 saadikut (enamasti Reformierakonnast) olid vastu ja ülejäänud jätsid hääletamata, sealhulgas ka Isamaa, kelle samalaadse eelnõu poolt EKRE oli, kuid ka see hääletati valitsusparteide poolt maha (häältega 24-29).
EKRE ettepanek valitsusele oli peatada vähemalt aastaks Eestis elektrituru börs ning kehtestada riiklikult reguleeritud hind ja lisaks sellele peatada vähemalt aastaks Eestis osalemine CO2‑kauplemissüsteemis ehk ETS-mehhanismis.
Valitsus vaatab pealt, kuidas suur osa ühiskonnast lihtsalt vaesub
EKRE esimees Martin Helme rääkis, et kui see ettepanek jaanuaris üle anti, oli energiakriis Eestis kestnud juba mitmeid kuid.
„Väga valusad arved olid inimestele saabunud, aga see paanika, mis praegu valitseb nüüd Ukraina sõja puhkemise järel, oli alles tulemas. See, mis toimub meie gaasihindadega, elektrihindadega, kütusehindadega, on vahepealse kuu aja jooksul läinud märkimisväärselt hullemaks. Ja selge on, et läheb veel järjest karmimaks see olukord, mis tähendab seda, et meie valitsus ei saa lihtsalt tegevusetult pealt vaadata, kuidas suur osa ühiskonnast lihtsalt vaesub. Ja selle tõttu me need ettepanekud oleme teinud,“ kõneles Helme, kelle sõnul on energiahindade nii hüppeline tõus toonud kaasa ka selle sajandi kõige rängema hinnatõusu.
Helme: „Me näeme ka, kuidas toiduainehinnad tõusevad. See kõik paiskab vaesusesse kümned tuhanded inimesed, kes on seni endaga hästi toime tulnud. Ja hinnatõusu peamisteks vedajateks on just nimelt energiahinnad. Inimeste ostujõud on juba reaalselt langenud, hoolimata palgatõusust või ka pensionitõusust, inimeste tegelik ostujõud väheneb.“
Ta peab eriti oluliseks valitsuse tegevust elektrihindade valdkonnas. Kui gaasi ja naftasaaduste osas on Eesti suures osas sõltuv impordist ja maailmaturu hindadest, siis just nimelt elektrit toodab Eesti peaaegu täies mahus ise, kusjuures valdav osa sellest tootmisest toimub riigile kuuluvas äriühingus Eesti Energia.
Niisiis tegi Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsioon valitsusele ettepaneku lõpetada viivitamatult elektriga kauplemine börsil ja kehtestada elektrile kui strateegilisele ja elanikkonna elutähtsa toimetuleku tagamiseks vältimatult vajaliku kauba suhtes riiklikult reguleeritud hind.
Kõikide nende hüüatuse peale, mida me siin kuulnud oleme, kuidas meil kehtib turumajandus ja me tahame tagasi kolhoosiaega, märgib Helme, et Eestis on ka praegu terve hulk tooteid ja teenuseid, mis on riiklikult reguleeritud hinnaga, tuues näiteks kaugkütte. Ei tasu unustada, et veel kümme aastat tagasi oli Eestis ka elektri hind riiklikult reguleeritud.
„Meie ettepaneku järgi edasine osalemine NordPool elektrikauplemissüsteemis ei ole põhjendatud ja sellega jätkamine toob kaasa katastroofilised tagajärjed nii elanikkonnale, ettevõtlusele kui riigieelarvele ja omavalitsustele,“ rõhutas Helme.
CO-kvoot on laest võetud
Ta lisas, et elektri tootmise kulu Narva jaamades on stabiilne püsinud juba aastaid. Tegelikult, kui me inflatsiooniarvutuse ära teeme, siis põlevkivi hind on olnud 20 aastat põhimõtteliselt sama ja tootmishind samamoodi. Ja kui me jätame välja Eesti Energia elektritootmisest kasumi ja CO-kvoodid, siis sõltuvalt kateldest ja mõnedest muudest muutuvkuludest, on tegelikult selle elektri omahind umbes 20 eurot megavatt-tunni kohta.
Samal ajal müüakse meil nii-öelda börsil elektrit hinnaga 200 või 400 või vahepeal isegi 1000 eurot megavatt-tunni kohta. Kuhu see raha siis läheb?
Helme: „No läheb nii CO‑kvootide peale, läheb dividendi peale, aga suures osas läheb lihtsalt ka piiri taha.“
„CO2 ei ole mitte mingil moel mingi turuhind, CO2 on laest võetud mingisugune kaup, väljamõeldud kaup sisuliselt, ja selle kauba ostmine on muudetud kohustuslikuks täiesti suvaõiguse alusel. Kuskil komisjonis mõni ametnik mõtleb välja, et nendele tööstusharudele me paneme kohustuse CO‑kvooti osta, nendele me ei pane, nendele me anname mingisuguse hulga tasuta kvooti, nendele me ei anna. Ja ühtlasi see CO‑kvoot, millega siis turul kaubeldakse, selle kogus on laest võetud,“ rääkis Helme. „Kui komisjonile tundub, et CO‑kvoot on või CO2 hind on liiga väike, siis lihtsalt nipsust kustutatakse teatud kogus ära ehk tekitatakse defitsiiti ja samal ajal see ajab hinna kõrgemaks. Nii et selle jutuga, et meil on mingisugune CO2-kauplemissüsteem, sisuliselt püütakse lolle. Ja neid lolle paistab olevat päris palju. Ega lollidelt võetaksegi raha ära. Meie ei peaks olema lollid ja meie arvates me ei peaks seda raha ära andma.“
Seetõttu tegi Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsioon valitsusele ettepaneku viivitamatult peatada Eesti osalemine CO2-kauplemissüsteemis ehk ETS-süsteemis.
Helme: „Me oleme kuulnud, et tänane valitsus on moka otsast möönnud, et see süsteem ei toimi hästi ja et seda süsteemi on vaja reformida. Kõik on väga ilus jutt, lihtsalt senikaua kuni seda süsteemi ei ole reformitud, ärme osale selles süsteemis, siis kui ta on reformitud, siis vaatame üle, kas ta on mõistlik või ei ole mõistlik, ja siis otsustame, mis me teeme.“
Riigikogu vastutab Eesti inimeste, mitte Euroopa Parlamendi eest
Helme rõhutas, et Riigikogu liikmed vastutavad Eesti inimeste, mitte Euroopa komisjoni eest.
„Meie ei saa oma mandaati Euroopa Komisjonilt üheltki ametnikult. Meie saame oma mandaadi Eesti rahvalt. Ja meie ülesanne on seista selle eest, et Eesti rahval on hea käekäik ja nad ei jää vaeseks. Ja kui on vaja valida selle vahel, kas me järgime näpuga, mida direktiiv ütleb, või me järgime seda, mida meie valijad meile ütlevad, siis minu meelest ei ole siin üldse küsimust,“ ütles ta.
Foto: Isamaa ja sotside saadikuid polnud selle eelnõu vastuvõtmise hääletamise ajal saaliski.