31.05.2022
Reformierakonna kontor
Olukorras, kus Reformierakond on sattunud löögi alla, sest ei poolda lastega perede toetamist, ning ka haridusminister Liina Kersna suhtes on algatatud väärteomenetlus, on poliitoravad mobiliseerinud mitmed organisatsioonid, kelle tegevus on täiesti selgelt koordineeritud partei peakontoriga ja kes saavad vastutasuks tõenäoliselt oma kopsakama eelarverea.
Lastekaitseliit ründas esmaspäeval nelja parlamendierakonna algatatud toetuste tõstmise eelnõu, kusjuures põhjendused on ilmselgelt poliitilised, mitte sotsiaalsed.
Delfi kirjutab: “Lastekaitse liit leiab, et lasterikaste perede lastele suurema toetuse määramine ühe lapse kohta võib suurendada ebavõrdsust. Viidatakse ÜRO lapse õiguste konventsioonile, mille kohaselt on laste õigused hoolimata erinevustest ühesugused. /…/ Liit kirjutab, et eelnõu vajab täiendavat analüüsi ning rõhutab vajadust põhjalikult hinnata käesoleva eelnõuga kavandatavate muudatuste mõju, arvestades kõikide Eestis elavate laste huvisid. “Käesoleva seaduse puhul mõjuanalüüs puudub, nagu ka rakendussätted,” juhib lastekaitseliit tähelepanu. Nende sõnul räägib kiirustamisest eelnõu koostamisel ka asjaolu, et vahetult enne ei toimunud temaatilisi kohtumisi ega huvigruppide kaasamist.”
Täiendava analüüsi ja huvigruppide kaasamise jutt on justkui Reformierakonna suust tulnud. Selle kohta ütles perehüvitiste seaduse muutmise seaduse eelnõu esimesel lugemisel EKRE saadik Helle-Moonika Helme: “Mul on isiklikult väga hea meel, et neli erakonda on sellise väga vajaliku lapsi ja peresid toetava eelnõu taha koondunud. Aga üks erakond seisab sellele vastu. Tsiteerin nüüd Reformierakonna fraktsiooni esimees Mart Võrklaeva, kes on öelnud: “Oleme seda meelt, et eri toetusi ja kulusid saab arutada koos majandusprognoosiga ja siis juba kõiki muid kulusid arvesse võttes […] Tuleb leida katteallikaid.”
Aga valitsus surus läbi lisaeelarve, 803 miljonit, millele ei eelnenud mingit majandusprognoosi ega katteallikate otsimist peale laenuraha võtmise, ja sellest eelarvest läheb ainult 15,6 miljonit sõjaliseks riigikaitseks, 26 miljonit sisejulgeolekule, kõik ülejäänud raha läheb eritoetusteks, ilma igasuguse majandusliku analüüsita ja katteallikate leidmiseta. Oli raha, et toetada ajakirjandust käibemaksu vähendamisega, aga laste jaoks raha ei ole.”
Liina Kersna toetuseks saatsid avalduse huvihariduse ühendused, kes väidavad, et kiirtestide hange aitas koolid avatuna hoida. “Mõistame, et sellel hankele on vaja anda õiguslik hinnang, kuid antud olukorras oli tegemist vajaliku tegutsemisega kriisiolukorras. Huvihariduse roll noorte vaimsele tervisele on asendamatu ja kriisisituatsioonides ongi juhi ehk ministri roll võtta vastu kiireid, kuid hädavajalikke otsuseid,” seisab pöördumises, millele on alla kirjutanud Eesti Tantsuhuvihariduse Liit, Eesti Erahuvialakoolide Liit, Eesti Huvikoolide Liit, Eesti Kunstikoolide Liit, Eesti Muusikakoolide Liit ja Eesti Teadushuvihariduse Liit.
On huvitav, et Lastekaitseliit on vastu lastega perede toetamisele ning huvihariduse ühendused toetavad Reformierakonda, kes kohe võimule saades sirutas kärbete korras käed laste huvihariduse rahade järele.
Eelnimetatud organisatsioone tasub jälgida järgmise riigieelarve koostamise ajal – siis on näha, kuidas Reformierakond neile lojaalsuse eest tasub. Iseasi, kas Kaja Kallase korruptsioonivalitsus nii kaua vastu peab.