Rahvuskonservatiivne uudiste- ja arvamusportaal
Saada vihje: info@uueduudised.ee

Reformierakonna ministri kiirtestide hankes avastati kaks väärtegu ja vasturääkivusi

11.05.2022
Liina Kersna
© Uued Uudised

Eelmisel nädalal tuvastas rahandusministeeriumi järelevalve kontroll haridus- ja teadusministeeriumis (HTM) sügisel korraldatud kiirtestide hankes kaks väärteole viitavat tunnust, kirjutab Postimees. „Järelevalve tulemusel on ilmnenud kahe väärteo tunnused: lepingu sõlmimine nõutud menetlust korraldamata ja lepingu õigusvastane muutmine. Selle tõttu kaalume väärteomenetluse alustamist,“ öeldi Postimehele rahandusministeeriumist.

Mõlemad menetlused tuleb alustada praegusel juhul lepingu sõlmija ja muutja ehk haridus- ja teadusminister Liina Kersna (Reformierakond) suhtes. Ja mõlemal juhul on võimalikuks karistuseks rahatrahv kuni 300 trahviühikut ehk kuni 1200 eurot.

Rahandusministeeriumi hinnangul oleks HTM sügiseseks koroonalaineks saanud valmistuda juba suvel, sest teatud otsused ja prognoosid olid teada.

„Eesmärk koolid koroona ajal avatuna hoida oli formuleeritud valitsuse tegevusprogrammis 2021–2023 ja poliitikakujundamise valges raamatus. Viimases oli ühe meetmena välja toodud ka kiirtestid haridusasutuses,“ põhjendati rahandusministeeriumist asjaolu, et kiirtestide idee ei saanud tulla just väga ootamatult.

Ka ei saanud sügisene koroonalaine ja pärast koolivaheaega suurenev nakatumine tulla üllatusena: teadusnõukoda ennustas juba juunis sügiseks võimalikku kolmandat pandeemialainet ning ka noorte nakatumine hakkas kasvama suvel. „Teadusnõukoda pooldas möödunud aasta 5. augustil koolide võimalikult avatuna hoidmist sügisel ja soovitas, et vaktsineerimata õpilastele ja õpetajatele tehtaks kiirteste,“ rõhutas rahandusministeerium.

Samas möönab rahandusministeerium, et üks segaduse põhjusi võis olla ka see, et enne valitsuse 26. oktoobri otsust, millega tehti kiirtestide hankimine HTM-i ülesandeks, polnud selgelt kindlaks määratud, kes, millal ja kuidas need hankima peab.

Rahandusministeeriumi hinnangul ei saa selles riigihankes õiguspäraseks pidada seda, et hankija tegi läbirääkimiste ettepaneku ainult ühele ettevõtjale. HTM oleks pidanud riigihanke korraldama nii, et ettevõtjate vahel tekkinuks võistlus hanke võidu pärast – vaid nii saab hankija kõige soodsamad tingimused.

Postimees kirjutas möödunud aasta novembris, et HTM tellis koolidesse koroonaviiruse kiirteste ettevõttelt Selfdiagnostics kiirkorras ja ilma hanketa. Kahe miljoni testi ostuks kulus üle 5,1 miljoni euro, mis tegi ühe testi hinnaks 2,57 eurot.

Näiteks Tartu linna hankes, mis korraldati veidi enne ministeeriumi oma, müüs sama pakkuja 52 000 testi ja küsis ühe testi hinnaks 1,24 eurot.

HTM ei nõustu rahandusministeeriumi järelevalve järeldustega ning leiab, et arvestamata on jäetud asjaolu, et neile tuli see kohustus ootamatult ja et valdkonnaga tegelev sotsiaalministeerium oli võimetu seda kiirtesti hanget korraldama. Etteheitele, et esimeses kiirtestide hankes oleks pidanud osalema mitu pakkumist, vastas ministeerium, et arvestas just lastele sobivate kiirtestide turuolukorda.

Rahandusministeeriumi kinnitusel aga oli turul piisav konkurents kiirtestide tarneks – ja seda kinnitas ka kiirtestide teises riigihankes osalenud pakkujate arv. Kümme päeva hiljem korraldatud järgmises kiirtestide hankes tegi haridusministeerium ettepaneku läbirääkimisteks paljudele ettevõtjatele.

Rahandusministeerium leiab ka, et HTM-i vastuväited on vastuolus ja dokumentaalselt tõendamata. Näiteks tekkis järelevalvemenetluse käigus küsimus, kas haridusministeerium teadis kiirteste pakkuvate ettevõtete laoseisu. Nimelt ütles HTM, et teistel enesetestimiseks mõeldud kiirteste pakkuvatel ettevõtetel puudusid sobilikud ja vajalikus koguses kiirtestid.

Järelevalve tõi välja, et kuna HTM viis esimese kiirtestide riigihanke läbi registriväliselt, pöördudes pakkumuse esitamise ettepanekuga pakkuja poole telefoni teel ja vormistades hankedokumendina ainult hankelepingu, oleks samamoodi saanud kaasata ka teisi pakkujaid.

Haridus- ja teadusminister Liina Kersna kirjutas sotsiaalmeediasse, et ministeeriumi kiire tegutsemine tõi kõikidele koolidele pärast koolivaheaega kiirteste, mis tuvastasid esimesel nädalal üle tuhande võimaliku viiruskandja. Ta rõhutas, et muidu oleksid koolid suunatud distantsõppele.

„Saan aru, et väärteomenetluse korral on mulle võimalik määrata kuni 300 trahviühikut trahvi ehk 1200 eurot. Kui nii, siis palun tehtud vigade eest vabandust, õpime neist ja maksan trahvi isiklikult riigikassasse,“ lisas Kersna.

Allikas: BNS