06.06.2024
Rene Kokk
Kolmapäeval toimus Riigikogus järjekordne automaksu läbisurumine, mille vastu kõnelenud EKRE saadik Rene Kokk nentis, et automaks tuleb just ajal, mil kõiki teenuseid tõmmatakse maapiirkondades koomale ja auto on seetõttu liikumiseks hädavajalik.
“Tegemist on ju selgelt varamaksuga, millest me räägime. Siin on täna juba väga palju erinevaid mõtteid räägitud. Enne valimisi sellest midagi ei räägitud, süüdistati neid, kes julgesid rääkida, et automaksu saate. Pärast Reformierakonna juhtima tulemist öeldi, et see kõik on laim. Noh, see ei ole ju mingi üllatus, aga kahjuks ikkagi suur osa inimesi arvas, et ehk ei lähe seekord niipidi. Täna räägitakse juba päris palju ka kinnisvaramaksust ja võib üsna kindel olla, et kui praegune koalitsioon pikalt jätkab, siis saame varsti arutada siin saalis ka seda, et hakkame oma kodude eest maksustamise üle aru pidama.
Aga eelnõu koostajad ei saa tõenäoliselt aru sellest, milline on elamise vahe linnapiirkonnas või asustatud alal ja maapiirkonnas. Ja miks ma seda väidan? Olles ühel arutelul osalenud, kus Rahandusministeeriumi esindaja ühele minu küsimusele vastas, et jah, et nad ei ole täheldanud siis transpordikorralduses ja kättesaadavuses märkimisväärset vahet linnalises keskkonnas ja maapiirkonnas, mille peale ma lihtsalt ei suutnud ära imestada. Kui ametnikud tõesti asja niimoodi näevad ka Rahandusministeeriumis, siis ei ole imestada, miks meil riigis üldse asjad sedasi on, nagu nad on.
Esimene mõte, mis nagu igal inimesel võiks pähe tulla, siis tõenäoliselt saab aru, et linnapiirkonnas on ühistranspordi kättesaadavus hoopis teisel tasemel kui maal. Räägime bussidest, trollidest, trammidest, taksodest, sõidujagamisteenusest, rääkimata tõuksidest ja muust sellisest. Või siis teedest, näiteks. Siin üks kolleeg täna enne juba rääkis, kutsus üles tulema neid automaksu suuri toetajaid ja rääkijaid, kes ütlevad, et peaks rohkem sõitma jalgrattaga, tulema maale ja vaatama, kui tore on maal sõita selle tolmuse kitsa tee peal, kus sõidab sinust mööda mõni teine auto, või kas te laseksite oma lapsed sinna sõitma kitsa tee peale, mis on aukus ja tolmused. Aga nagu ma ütlesin, on hulk inimesi ka ministeeriumides, kes ütlevad, et aga ei ole täheldatud erinevust transpordikorralduses, linnas või maakeskkonnas.
Nüüd, räägitud on väga palju erinevatest nüanssidest, miks on maal autot rohkem vaja ja miks paneb see just maainimese raskemasse olukorda. Kuidas maalt tööle käimiseks on autot hädasti vaja. Peres on vaja mitut autot, selleks et kui midagi juhtub, saad reageerida, ka arstiabi järgi minna.
Siis üks aspekt, mida kindlasti tuleb rõhutada: riigi poliitika on olnud juba aastaid see, et järjest riigi poolt pakutavaid teenuseid viiakse ära inimesest kaugemale. Küll on palju räägitud tõmbekeskuste Eestist, aga peab tunnistama, et needsamad tõmbekeskused ei oma ise enam juba pikemat aega väga olulisi riigi poolt pakutavaid teenuseid, need on ka sealt ära viidud. Ja see koormus või see teenuste kättesaadavuse võimalus lükatakse järjest rohkem ja rohkem just inimeste enda kanda, kes peavad selle teenuse kättesaamiseks sõitma sadu ja sadu kilomeetreid ja oma aega kasutama, oma tööaega selleks, et seda teenust saada, mis aga linnalises keskkonnas on oluliselt mugavam kätte saada, sellepärast et need teenused on oluliselt lähemal.
Nüüd, räägitakse palju sellest, et raha ei ole, raha ei ole, et opositsioon ei paku mitte mingisuguseid lahendusi ja sellepärast on automaksu vaja teha, et saada eelarvesse raha juurde. Käime üle ettepanekud, mida opositsioon on välja käinud erinevates kohtades ja juba pikemat aega. Ja mida ma ise näiteks olen rääkinud kordi, on see, et täna peaks meie valitsusliikmed Euroopas läbi rääkima Rail Balticu ehituse peatamise osas.
Ma saan väga hästi sellest aru, mida toob kaasa ehituse peatamine, seal on omad kulud. Aga olukorras, kus me räägime kogu aeg, et Euroopas on sõda, meil on lisavahendeid vaja, siis juba mõnda aega tagasi oleks pidanud Euroopa Liidu juhid istuma maha ja vaatama üle, kas meil on võimalik panna Rail Balticu ehitus seisma näiteks viieks kuni seitsmeks aastaks. Ainuüksi Eesti kulu aastas on suurusjärk 300+ miljonit Rail Balticu ehitusele. Jah, loomulikult, kui see otsus teha, siis mõnda aega tuleb maksta konserveerimiskulusid ja nii edasi kulusid. On arusaadav.
Aga olukorras, kus me võime olla varsti kistud sõtta, on oluline teha neid investeeringuid ja kulutusi, ka meie kaitsevõimekusse, mida vaja on, selle asemel, et ehitada üht raudteed, mille valmimine on üldse väga suure küsimärgi all. Meil on maadki veel omandamata ja alles oli uudis, et lätlased pole veel ka leidnud seda rahaauku, millest seda kallinemist katta.
Või siis seesama maksuküür. Jälle räägitakse, et ettepanekuid pole, opositsioon ainult kurdab. 500 miljonit! 500 miljonit ühe maksuküüru kaotamise pärast, mis sisuliselt on üks lubadus, millest hoitakse kramplikult kinni, mida ei pea mitte kuidagi täna tegema ja kus oleks võimalik saada leevendust meie riigieelarve olukorrale. Või siis pangamaks, millest on täna siin saalis ka mitmeid kordi juttu olnud. See ettepanek, mida siin on kordi tehtud, ei ole kuidagi olnud kantud sellest, et keegi ei kannata ettevõtjaid või pangandussektorit. Aga erakorraliselt euribori protsendi suurenemisest tulnud pankade kasumid on tulnud kõik meie endi, meie endi maksumaksjate, laenajate taskust. Ja igati aus oleks olnud läbi rääkida ja otsida sektoriga võimalusi, kuidas sellest osa ka tuua tagasi riigieelarvesse.
Aga lõpetuseks kutsun üles kõiki valijaid, kes lähevad, kes käivad, kes lähevad lähipäevadel europarlamendi valimistel valima, siis mõelge läbi, mis juhtus eelmistel valimistel, kuidas peaminister teatas pärast valimisi, et ta ei saanud ausalt rääkida, sellepärast et te poleks valinud seda tema erakonda või teda. Siis ei ole põhjust arvata, et nüüd kuidagi teistmoodi läheb. Kui te valite nendesamade erakondade esindajad Euroopa Parlamenti, siis juhtub täpselt sama asi, mis juhtus eelmine kord. Täna nad kõik naeratavad, ei taha rääkida nendest asjadest, mis siseriiklikult on suured probleemid, aga osutudes valituks Brüsselisse esindama Eestit, tegelikult hakatakse ajama kellegi teise asja.”
Allikas: Riigikogu stenogrammid