Riigieelarve euro-kosmeetika

kosmeetika

Värskelt Riigikogule arutamiseks üle antud 2016 a. riigieelarve on küll kergelt sotsiaalkaitsele ja julgeolekule tähelepanu pöörav, kuid selle sisu ühiskonna tegelike probleemidega võrreldes tuleb nentida kahte kurba tõsiasja. Esiteks, ei lahenda see Eesti ühiskonna kriitilisemaid probleeme nagu: kriis põllumajanduses, vähene sündivus, ääremaastumine, väljaränne ning majanduse lihtsakoelisusest tulenev vähe konkurentsivõime ning teiseks, kõik strateegilised investeeringud on kavandatud vaid Euroopa Liidu rahade eest. See tähendab, et oma raha eest tehakse vaid igapäevaseid väljaminekuid ja kõik see, mis peaks Eestit palgavaesusest ja keskmise sissetuleku lõksust välja aitama on riigieelarves jäetud Euroopa Liidu toetuste kanda. Selline lähenemine ei saa olla jätkusuutlik olukorras, kus praegune eurorahade kasutamise periood võibki jääda Eestile viimaseks.

Raha võetakse juurde maksumaksjate taskust ja ääremaastumise arvelt

Peaminister Rõivas kiitis täna Riigikogule  üle andes eelnõu – et riigieelarve tulude mahuks planeeritud 8,83 miljardit eurot on varasemast suurem, kuid seejuures jättis ta märkimata, kust need tulud saadakse. Kahjuks ei tule tulude kasv edukama majanduse ja ettevõtluse tõttu suurenevatest maksulaekumistest vaid jõhkrast maksude tõusust. Maksulised tulud kasvavad võrreldes tänavuse aastaga 5 % ehk 6,2 miljardile eurole, majanduskasv on aga napilt üle 2% ja inflatsioon samuti 2%. See aga tähendab, et ettevõtluse konkurentsivõime pigem kahaneb kui kasvab.

Enamik eelarve nn sisulisi muudatusi on pigem kosmeetilised ning ei leevenda neid probleeme, millega võideldakse. Kuigi vähese sündivuse probleem justkui viitaks sellele, et Eesti vajab jõulist perepoliitikat, seda ometi ei tehta.  Vaatamata Sotsiaaldemokraatide rõõmuhõisetele, et lapse toetus kasvab 5 eurot,  ei suurenda see reaalsuses kuidagi ühegi ema turvatunnet oma laspe tuleviku ja igapäevase toimetuleku suhtes (sellel aastal oli lapsetoetus 45 eurot  ja järgmisel aastal tõuseb see 50 eurole).

Sama lugu on toimetuleku piirmäära tõstmisega 130 euroni, sest vaadates hinnasilte poodides, üürihindasid kinnisvaraturul ning aina kasvavaid elektriarveid, jääb arusaamatuks kuidas saab seostada 130 eurot mõistega – toime tulek.

Sotsiaalkaitse süsteemis kuulub eelarvet vaadates mahuliselt kõige suurim võit pensionäridele, kes hakkavad saama ca 20 eurot kuus rohkem. Samal ajal jääb see kasv pigem illusoorseks, sest need eurod sööb ära inflatsioon ja kütuseaktsiisi tõusu tõttu kasvavad tarbekaupade hinnad.

Kui võrrelda koalitsioonierakondade poliitilisi ambitsioone ja valimislubadusi eelarve sisuga siis kahtlemata on Reformierakond suutnud end koalitsioonis kõige selgemini kehtestada.

  • IRL lubadus,  et kõik, kes teenivad alla 500 euro enam tulumaksu ei maksa, jääbki ilmselt riiulile, sest maksuvaba tulu tõuseb vaid sümbloolselt 20 eurot ehk  150lt eurolt 170-ni.
  • Sotsidel võitlus vaesusega saab leevendust vaid kosmeetiliste sammudega nagu 5 eurone lapsetoetuse kasv ning 20 eurone pensionide kasv.

Reformi suurimaks võiduks on:

  • üsna ettevõtjasõbralik tööjõumaksude nihutamine, tõstes  tarbimismakse (tuleval aastal tõuseb nii tubaka, alkoholi kui ka diisel-kütuse aktsiis) ning
  • haridustöötajate meelitamine ideega tõsta õpetajate palk 120%-ni Eesti keskmisest palgast. Seda viimaste tehakse küll paraku väikekoolide sulgemise ning osade õpetajate koondamise arvelt.

Oravate ämbriks on alates kolmandast lapsest lubatud 300-eurose toetuse  ära jätmine

Kuid kosmeetilise muuduatuse reha otsa astus ka Reformierakond. Mäletatavasti lubas Reformierakonna esimees Taavi Rõivas veel pool aastat tagasi, et tänane saja eurone toetus kolmanda lapse puhul tõuseb kolmekordseks. Kui 300 eurot oleks tüesti juba arvestatav raha kolmanda lapsega kaasnevate kulude katteks siis 100 euroga lisarahana jäävad paljulapselised vanemahüvitise lõppedes kindlasti majanduslikult hätta.

Muret tekitav on eelarvet vaadates ka asjaolu, et riik ei investeeri ise oma tulevikku. Praktiliselt kõik valitsuse kavandatud  investeeringud, mida on kokku 550 miljonit eurot, kaetakse Euroopa Liidu tõukefondidest.

Kosmeetiline on ka eelarves põllumajanduskriisiga võitlemiseks ette nähtud 4 miljonit, sest ainuüksi piimandussektor vajab toimetulekuks vähemalt 21,5 miljonit eurot riigiabi.

Kommentaarid