Riigikaitsekomisjoni liige Mart Helme: Eesti vajab suurema juhtimiskogemusega kindraleid

Eesti,
- Updated
©UU
Kaisteevägi

Riigikogu riigikaitsekomisjon kiitis teisipäeval ühehäälselt heaks brigaadikindral Martin Heremi kandidatuuri kaitseväe juhataja kohale, sellega seoses on päevakorda kerkinud ootused detsembris ametisse astuvale kõrgemale sõjaväejuhile. EKRE ootab tõsisemat suhtumist riigikaitsesse ning ühtlasi ka nõudmiste suurendamist kõrgemate sõjaväelaste ametissenimetamisel, olles päri ka Leo Kunnase mõtetega hetkeolukorrast.

Reservkolonelleitnant Leo Kunnas rääkis ERR-i Vikerhommikus, et Eesti riigikaitse arengukavad ei ole arvestanud sellega, mis Venemaal toimub. Kunnas ootab uuelt kaitseväe juhatajalt, et praegune riigikaitsekava tehtaks ümber vastavalt sellele, kuidas on muutnud Venemaa sõjaline võimekus, võttes seejuures arvesse praeguseid võimelünki.  “Meie olukord on ohtlik ja see ei loo usutavat heidutust,” nentis ta. “Venemaa on praegu palju võimekam ning latt on tõusnud kõrgemale kui siis, mil Eesti riigikaitse arengukavad tehti.”

Järgneb Google reklaam. Uute uudiste toimetus ei vastuta Google algoritmide poolt personaalselt teile suunatud reklaamide sisu eest. Soovitame usaldada ainult tuntud ja usaldusväärseid kaubamärke.

Kunnas selgitas, et kui Putin küsib Vene kindralstaabi käest, kuidas Baltikumiga seis on, siis väga palju oleneb sellest, mis vastuse ta saab. “Kui Vene kindralstaap vastab, et Baltikumil ei ole mingeid jõude piisavalt, NATO vägesid on vähe, on see väga halb vastus. Ja Venemaa on paraku selline riik, kes usub ainult jõudu. Mitte miski ei asenda usutava sõjalise heidutuse puudumist ja ka poliitiline heidutus ei asenda poolt puuduvat kaitseväge, kaitseringkondade puudumist või puuduvaid tanke, keskmaa õhutõrjet ja rannakaitset, mida meil ei ole,” rääkis Kunnas.

Kunnase sõnul on selleks, et mõned päevad vastu pidada, vaja teatud hulka jõudu, mida Eestil ei ole hetkel piisavalt. “Kui ma defineerin mõiste operatiivvajadus, siis see on teatud hulk üksusi, võimekus, mida on vaja, kuni liitlaste põhikontingent jõuab siia,” selgitas ta.

Riigikaitsekomisjoni aseesimees Mart Helme ütles, et EKRE toetab Leo Kunnase seisukohti ja ootab samas, et riigikaitses lõpeks paraaditsemine ja parketil õitsemine ning läheks lahti tõsine töö kaitsevõime tõhustamises. “Meil on kindraleid palju, aga tegelikud nõudmised neile peaks olema tunduvalt suuremad, kui praegu nõutakse,” märkis Helme. Tema sõnul näitab konfliktide kogemus, et kõrgemad juhtivohvitserid peavad olema juhatanud igasuguse suurusega üksusi, Eesti kindralite tase aga piirdub pataljoniga. “Kahe brigaadi, 21 000 relvade alla koondatud mehe ja kogu rahvakaitse juhtimine ületab nende kompetentsi,” usub komisjoni aseesimees.

Mart Helme sõnul tuuakse Martin Heremi puhul positiivse asjaoluna küll ära tema Nõukogude-kogemuse puudumist, kuid juhtimiskompetentsi kohalt oli tugevaim ja Eesti kaitsevõime jaoks olulisem siiski 2006-2011. aastatel kaitseväe juhatajaks olnud Nõukogude Armee taustaga kindral Ants Laaneots, kes omal ajal juhatas tankipolku, oli tankidiviisi staabiülem ja teenis sõjalise nõustajana Etioopias. “Ta juhatas üksust, mis oli suurem kui kogu meie kaitsevägi kokku,” lisas Helme.

Kaitseväe peastaabi ülem, brigaadikindral Martin Herem ütles varem ERR-i veebisaates “Otse uudistemajast”, et kuigi Eestilt võidakse ära võtta mingid maatükid, ei ole võimalik tervet riiki okupeerida päevade jooksul. Heremi sõnul suudab Eesti reaalses sõjaolukorras saata vastutustundlikult lahingusse 21 000 meest ehk nii, et kõigil neil meestel on nii piisavalt relvi kui ka laskemoona. “Kui me suudame need 21 000 meest püssi alla panna, siis me saame üsna mitme asja vastu ise. Eestit ei okupeerita päevade jooksul. Võimalik, et võetakse ära mingid tükid, aga iseküsimus, kas vastane ikka tahab edasi liikuda, kui 21 000 meest on vastas,” sõnas Herem.

Brigaadikindral Martin Herem on praegu Kaitseväe Peastaabi ülem. Eesti Kaitseväe juhataja ametisse astub ta 5. detsembril, vahetades sellel ametikohal välja kindral Riho Terrase.

Tähelepanu!

Kuna kommentaaride modereerimise maht hakkas toimetuse väikese kollektiivi tööd häirima, siis oleme sunnitud kommenteerimise peatama. Kui tunnete vajadust ühiskonna asjades kaasa rääkida, siis on selleks võimalus Facebookis ning meediaväljaannete kommentaariumites.

Täname teid jätkuva toe ja mõistmise eest!
Uute uudiste toimetus.

Mobile Sliding Menu

Uute Uudiste väljaandja on Eesti Konservatiivne Rahvaerakond. Uued Uudised peavad oluliseks sõnavabadust. See tähendab, et Uutes Uudistes avaldatud seisukohad ei pruugi ühtida Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna seisukohtadega.
Kontakt: info@uueduudised.ee | Kasutamistingimused