12.12.2019
Linnamäe pais
Riigikogu liikme Kai Rimmeli eestvedamisel loodud Linnamäe hüdroelektrijaama toetusrühm avaldab veendumust, et Linnamäe hüdroelektrijaam ja paisjärv peab säilima ajaloolisel kujul.
„Keskkonnaamet püüab Linnamäe elektrijaama jätkuvalt sulgeda, keeldudes jaama käitavale Wooluvabrikule vee erikasutuse luba pikendamast,“ ütles toetusrühma esinaine Kai Rimmel.
Täna töötab hüdroelektrijaam vaid tänu kohtu antud õiguskaitsele. Selline tegevus on Rimmeli sõnul kummaline, sest nii keskkonnaminister kui kultuuriminister on avalikult väljendanud poliitilist tahet muinsuskaitsealune Linnamäe pais Jägala jõel säilitada, mis tähendab, et järv ja elektrijaam jäävad alles.
„Lõpliku otsuse saab langetada ainult Eesti Vabariigi Valitsus ja kuni valitsuseotsuseni tuleb vallarahvale tagada hingerahu,“ selgitas Rimmel. „Valla elanike enamusele, kelle seisukohti väljendab häälekalt volikogu, on vastuvõetamatu kalade kudeala taastamise nimel hävitada olemasolev tervikväärtus, mille moodustavad paisjärv, Linnamägi ja kaitse all olev Eesti kauneim tööstusehitis. Linnamäel tuleb arvestada ka vallarahva soovidega.“
Jõelähtme vallavolikogu võttis tänavu augustis ühehäälselt vastu pöördumise Linnamäe paisjärve kaitseks. Tänane olukord, kus muinsuskaitseamet ja Jõelähtme vald koos elektritootjaga võitlevad halduskohtus juba kolmandas protsessis keskkonnaameti soovi vastu Linnamäel elektritootmine keelata, pole normaalne. Jõelähtme valla elanikel on Rimmeli sõnul õiguspärane oodata Linnamäe kompleksi kui unikaalse tervikväärtuse suhtes demokraatlikku otsust, mis on majanduslikult kaalutletud ning arvestab meie riigi ja inimeste huvisid.
„Jägala jõe lisamine Euroopa kaitsealade võrgustikku toimus vaikimisi ja mitte kedagi ei kutsutud laua taha arutama Jägala jõe ümberkujundamise üle,“ rääkis Rimmel. „Vahetult enne keskkonnaametnike poolt paisjärve lisamist Natura võrgustikku andis keskkonnaamet elektrijaamale kõik vajalikud load ja kooskõlastused, kiitis heaks keskkonnamõjude hindamise. On selge, et niivõrd mastaapseid vesiehitisi ei rajata rahva raha eest mõneks aastaks, vaid aastasadadeks.“
Elektrijaama taastamiseks kulutas riigile kuuluv Eesti Energia maksumaksja raha ligi 2 miljonit eurot. Elektrijaama tammi kehasse aukude lõhkumine on üheselt keelatud ning maksaks samuti ligi 2 miljonit eurot. Ka paisjärve aluse maa-ala korrastamine läheks omakorda palju maksma ning küllap tuleks elektrijaama lõhkumine kompenseerida jaama omanikule.
Tööstusliku kasutuse tõttu ei ole Jägala jõgi lõhede kudealaks sobilik ja paisjärv toimib justkui looduslik puhastusseade.
„Erinevalt mõnest muust jõest, ei aita kalade ja muude väärtuste vahelist konflikti lahendada kalatrepi rajamine, sest paisjärves lõhele elu- ja kudemistingimused puuduvad,“ tõdes Rimmel. „Meil on üks väheseid töötavaid hüdroelektrijaamu, mis on võimeline lihtsa täiendava tehnilise lahenduse korral töötama autonoomselt ka suurte süsteemide kokku kukkumisel. Kaks Jägala jaama kui Eesti suurimad hüdroenergia tootjat suudavad kokku varustada kogu Jõelähtme valla või kaks Tallinna haiglat elektriga.“
Muinsuskaitseamet on järjepidevalt rõhutanud, et paisu, elektrijaama hoone ja paisjärve kahjustamine on keelatud. Ka muinsuskaitseseadus keelab üheselt kultuurimälestise rikkumise ja hävitamise. Vastav koosseis sisaldub muide ka Karistusseadustikus. Jääb selgusetuks, kuidas üldse saab pärast paisu mälestisena kaitse alla võtmist tõsimeeli rääkida selle lõhkumisest.
„Tuleb teha valik ühelt poolt kas paisjärv koos elektrijaamaga või siis lõhed, mõlemat kaitsta pole võimalik,“ lisas Rimmel.
Linnamäe paisu projekteeris 1917. aastal Soome insener Axel Werner Juselius. 1924 valminud rajatis tunnistati Eesti kauneimaks tööstusehitiseks. 2016. aastal nimetas kultuuriminister Indrek Saar Linnamäe paisu kultuurimälestiseks ja määras sellele kaitsevööndi. Linnamäe elektrijaam koos rajatistega moodustavad tervikväärtuse.