27.04.2016
VEERENNI TÄNAVA RAUDTEEÜLESÕIDU SULGEMINE
Riigikontrolli hinnangul on politsei ja piirivalve ühendameti loomine olnud tõhus, kuid selle tulevikku võib ohustada töötajate arvu jätkuv vähenemine.
Politseiameti, piirivalveameti ning kodakondsus- ja migratsiooniameti ühendamine on olnud tõhus, tugiteenistujate osakaal on oluliselt vähenenud ning ühendameti avalikke teenuseid iseloomustavate näitajate tase ei ole muutunud või see on paranenud, selgub riigikontrolli kolmapäeval avaldatud auditiaruandest. Samas märgitakse aga, et politsei- ja piirivalveameti (PPA) võimekust võib oluliselt mõjutada personali edasine vähenemine, kuna seniste trendide jätkudes tuleb PPA-l kümne aasta pärast läbi ajada kolmandiku võrra väiksema hulga töötajatega.
2015. aasta lõpuks oli PPA-s tuhatkond töötajat vähem kui 2010. aastal, kui ühendasutus tööd alustas, märgib riigikontroll. Seniste PPA-sse tööle asumiste ja sealt lahkumiste trendide jätkudes suureneb kümne aasta perspektiivis oluliselt PPA töötajate keskmine vanus ja pensionile minejate arv. Kui PPA-sse tööle tulijate ja sealt ise lahkujate arv jääb viimaste aastate keskmisele tasemele, siis ainuüksi pensionile minejate arvu prognoositav iga-aastane kasv tähendab, et aastaks 2025 on PPAs töötajaid 30 protsenti vähem kui praegu.
PPA ühendamisel on vastupidi plaanitule saavutatud rahaliselt suurim kokkuhoid tööjõukuludelt, mis olid ka 2015. aastal PPAs ligi 8 protsenti väiksemad kui kolmel ühendatud asutusel kokku 2008. aastal. See on olnud võimalik seoses töötajate arvu olulise vähenemisega. Enne asutuste ühendamist oli plaanis vähendada tugiteenistujate hulka, kuid seda neid ümber õpetades või suunates nende palkadest vabanenud raha töötajate palkamiseks põhitegevusteks, märgib riigikontroll. Tugiteenistujate osakaalu kogu PPA töötajaskonnast vähendatigi 19 protsendilt 11 protsendini, kuid samas vähenesid ka politseinike, piirivalvurite ning kodakondsus- ja migratsiooniametnike tööjõukulud. Seda plaanis ei olnud. Tähtsat rolli mängis selles 2008. aastal alanud majanduskriis, mis tõstis esiplaanile efektiivsuse kasvu ja kokkuhoiu.
Kolme asutuse ühendamisest loodetud kokkuhoid kinnisvarakuludelt, tehnika soetamiselt ja haldamiselt saavutati osaliselt. Reformi järel suurenes kinnisvara ja maismaasõidukite kasutamise intensiivsus.
Auditi käigus hinnatud PPA avalike teenuste tase on perioodil 2009–2015 püsinud kas sama või paranenud. Auditis valiti välja 11 PPA avalikku teenust ja analüüsiti 33 neid teenuseid iseloomustavat näitajat, mille kohta olid võrreldavad andmed olemas. Ajavahemikul 2009–2015 püsis 16 näitajat muutumatuna ja 17 paranes. Järjepidevate näitajate puudumise tõttu ei olnud võimalik hinnata PPA teenuste kvaliteeti ja mõju tervikuna, vaid tuli piirduda üksikute teenuseid iseloomustavate näitajate hindamisega.
Tehniliste ja muude abivahendite kasutuse kasvu tõttu on kõige enam paranenud varasemad piirivalveteenused, merepiiri ja maismaapiiri valvamine. Politseinike kasutuses olevate maismaasõidukite läbisõit on suurenenud 27 protsenti võrreldes 2009. aastaga, samas on sõidukite arv vähenenud. Merepiirivalves on kolmest vanast laevast loobutud ja soetatud üks uus laev, mis teeb ligikaudu sama palju merepäevi kui varasemad kolm kokku, üldkokkuvõttes on merepäevi rohkem kui varem. Väikeste veesõidukite töötundide arv on kasvanud 62 protsenti, kuigi sõidukite arv on jäänud samaks.
Riigikontroll soovitab tagada politsei- ja piirivalveameti ülesannete täitmiseks vajalik töötajate arv, hoides selleks Sisekaitseakadeemia piisavat koolitusmahtu, soodustades mujalt PPA-sse tööle asumist, ning mis kõige olulisem, motiveerides just nooremaid inimesi kauem PPA-sse tööle jääma. Riigikontroll soovitas kujundada ka valitsuse seisukoha PPA keskmise töötasu soovitud taseme kohta ning valmistada ette konkreetsed sammud soovitud palgataseme saavutamiseks.
Riigikontrolli auditi eesmärk oli hinnata PPA reformide juhtimise ja elluviimise tulemuslikkust, reformide mõju PPA teenuste kvaliteeti iseloomustavatele näitajatele ning seda, kas reformid on loonud eelduse teenuste taseme säilitamiseks või parandamiseks tulevikus.
Auditis keskenduti PPA moodustamise ettevalmistusele ja sellele järgnenud perioodile kuni aastani 2015.
PPA on Eesti suurim riigiasutus, kus töötab üle 5000 inimese ning mille tegevus puudutab kõiki Eestis viibivaid isikuid. PPA tegeleb nii avaliku korra tagamise ja süütegude menetlemise kui ka kodakondsuse määramise, dokumentide väljaandmise ja piiri valvamisega nii maal kui ka merel. PPA valvab ka Euroopa Liidu ja Schengeni lepingu järgset välispiiri, andes sellega panuse Euroopa sisejulgeoleku tagamisse.
PPA eelarve 2016. aastal on 174,3 miljonit eurot. See moodustab Eesti riigieelarvest 1,97 protsenti.
BNS
Foto: TAIRO LUTTER/POSTIMEES