28.08.2019
Riigikontrolli auditid toovad välja riigi valitsemise kitsaskohad. Pilt on illustratiivne.
Reformierakonna aastatepikkuse seisakupoliitika tagajärjed ilmnevad eesti keele õpetamise kokkujooksmises – nii võib kokku võtta riigikontrolli auditi tulemused.
Enamik neid asju, mida riigikontroll keeleõppele ette heidab, on aluse saanud Reformierakonna valitsemise ajal ja Jüri Ratase üürike valitsemisaeg, eriti periood koos eestlusvaenulike sotsidega, pole selles midagi oluliselt muuta suutnud. Enamik arve, millele audit toetub, kannavad Reformierakonna valitsemise aastanumbreid.
Riigikontroll leiab auditis, et riigi rahastatud täiskasvanutele mõeldud eesti keele õppe korraldus on killustatud (ministeeriumide vahel), koolitusi on liiga vähe, terav puudus on kvalifitseeritud õpetajatest ning koolituste rahastamine sõltub liialt töötukassast ja Euroopa Liidu toetusest, vahendab ERR. Kõigi nende puudujääkide likvideerimine oleks pidanud alguse saama juba siis, kui Stenbocki majas istusid Taavi Rõivas ja Andrus Ansip, kes olid paraku hõivatud peenhäälestusega.
Riigikontrolör Janar Holm ütleb, et eurorahadest sõltumine riivab tema kui eestlase rahvuslikku eneseuhkust. Üks auditi järeldus ongi see, et keeleõpe on liiga kinni eurorahastamises, mistõttu õpetada saab vaid sedavõrd, kuidas need peale tulevad, samuti võib projektipõhisus riigihanke alusel õppekvaliteeti alla tõmmata. Sama on ka keeleõppega töötukassa kaudu, kus majanduskriisi tingimustes võib rahaga väga kitsaks minna.
Aastatel 2014–2018 rahastas riik täiskasvanute keeleõpet 21,1 miljonit euroga, millest vaid 6,6 miljonit kaeti riigieelarveliste n-ö omatulude, peamiselt maksutulude arvelt.
Keeleõppe kehva seisu näitab ka see, et huvilisi on tohutult rohkem kui riik suudab võimaldada. Seega on vaja õppemahtu oluliselt suurendada. Kõvasti on puudu ka kvalifitseeritud õpetajatest, eriti Ida-Virumaal, millele juhtis EKRE tähelepanu juba valimiskampaania ajal ja Kohtla-Järve eesti kooli võimaliku sulgemise ümber tekkinud skandaali päevil.
“Eeldades, et senises mahus eesti keele õpet on võimalik jätkata,see on sama efektiivne kui seni ja muud protsessid toimivad ühiskonnas samamoodi nagu viimase seitsme aasta jooksul, läheb praeguse keeleoskustaseme juures vaja veel u 50 aastat, et saavutataks kõikide inimeste aktiivne keeleoskustase,” märgiti uuringus.
Valitsusel seisab ees suur töö keeleõppe parandamisel, mistõttu riigikontrolli audit on tänuväärne suunanäitaja, kuid allakäigu juured peituvad Reformierakonna valitsemisaastates.