Riik pakub tasuta keeleõpet ajutistele sõjapõgenikele, vähelõimunud eestimaalased jäetakse kõrvale

MTÜ Folkuniversitetet Estonia juhataja Aile Lehtse juhib Riigikogu kultuurikomisjonile saadetud kirjas tähelepanu sellele, et kultuuriministeerium tahab anda tasuta keeleõpet ukraina põgenikele, kes peaks kunagi kodumaale naasma, samas aga jääb selline keeleõpe kättesaamatuks ebapiisava keeleoskusega eestimaalastele.

“Kuna Kultuuriministeerium on planeerimas hanget tuhandetele ajutise kaitse saanud Ukraina täiskasvanud sõjapõgenikele, siis tahan juhtida tähelepanu väga tõsistele probleemidele, mille võib kaasa tuua selline massiline ühele sihtrühmale suunatud keeleõppe pakkumine. Nimelt ei ole Eesti Vabariik kunagi suutnud soovijatele piisavas mahus eesti keele õpet pakkuda.

Eesti keele koolituste läbiviijana oleme tunnetanud, et viimastel aastatel on frustratsioon väheste eesti keele õppe võimaluste tõttu eriti suureks paisunud. Probleem on eelkõige selles, et ehkki tasuta riigikeeleõppe pakkujaid on arvuliselt palju – Sotsiaalministeerium Töötukassa kaudu töötutele, Siseministeerium uussisserändajatele ning Justiitsministeerium kinnipeetavatele, on see sihtrühm väga kitsas, moodustades vaid olematu osa nendest inimestest, kes keeleõpet tegelikult siin elamiseks ja töötamiseks vajavad.

Kui jätta kõrvale juba nimetatud võimalused, siis kõigi ülejäänute keeleõppe vajaduse peaks katma Integratsiooni Sihtasutuse poolt välja pakutud tasuta eesti keele kursused. Paraku pakub Integratsiooni Sihtasutus tasuta õppekohti vastavalt oma võimalustele. Need võimalused aga erinevad aastate lõikes kordades. Nii avanes 2019. aastal ~6000 inimesel võimalus tasuta eesti keelt õppida, 2020. aastal vähenes number ~3000 inimesele ja 2021. aastal jäi see number kindlasti alla 3000.

Seetõttu peaks riik tõsiselt kaaluma, kas on õiglane pakkuda eesti keele õpet nii kitsale sihtrühmale nii suures mahus ja jätta 150 000 ebapiisava eesti keele oskusega kohalikku inimest konkureerima üksikutele tasuta eesti keele õppe kohtadele. Meie näeme, et selline olukord võib tekitada ühiskonnas väga suuri pingeid.”

Folkuniversitetet on aastast 2012 Integratsiooni Sihtasutuse partner ning sel perioodil tuhandetele vähelõimunud püsielanikele ja uussisserändajatele eesti keele õpet pakkunud.