14.01.2017
risto_kask_nomme_sillal1
Möödunud aasta hilissügisel alustastati Nõmme silla, mis on tuntud ka Ehitajate tee kergliiklussillana, rekonstrueerimistöödega. Tööde käigus ja peale seda avaldasid paljud inimesed pahameelt. Mõne elaniku hinnangul tulnuks tõsiselt kaaluda silla lammutamist ning rajada uus, moodne ja kaasaegne sild.
Silla konstruktsioone tööde käigus ei muudetud, küll aga sai sild selga uue kirsipunase värvikuue, mis tõi kaasa uue pahameelelaine. “Miks selline värvitoon, kas see on kunst või farss?”, lausus pahane meeshääl telefonis.
Nõmme silla rekonstrueerimistöödest rääkides tuleks kõigepealt minna ajas paarkümmend aastat tagasi ning meenutada silla saamislugu. Ehitajate teed ületav jalakäijatele mõeldud 72 meetri pikkune terasraamsild projekteeriti ehitusinseneride Johannes Aare ja Valdek Kulbachi poolt. Sild rajati 1986. aastal Tallinna Tehnikaülikooli (tollase Tallinna Polütehnilise Instituudi) 50-ndaks juubeliks. Silla omanikuks sai on praegugi Tallinna linn.
Ilmselt ei vaidle keegi vastu, et silla näol on tegemist ühe selgemini eristuva sümboliga, mis Nõmmele mõeldes ikka ja jälle meelde tuleb. Viisin mõne aja eest koolilastega vesteldes läbi lihtsa uuringu ja küsisin neilt, millised on need kolm esimest asja, mis Nõmme linnaosaga kõigepealt seostuvad. Kõige populaarsemad olid Pääsküla raba, Glehni loss ja Nõmme sild.
Läbi aastate on silda peetud Nõmme “monumentaalseks maamärgiks” ning seda paljuski muude samaväärsete rajatiste puudumise tõttu. Linnaosa läbivad inimesed ja külalised ei pruugi märgata Glehni lossi, Hiiu tähetorni või siinset looduslähedust. Olgu see siis postkaardil, kalendris või möödasõidul, sild aga jääb ikka silma.
Miks sild rekonstrueeriti?
Viimase paarikümne aasta jooksul on Nõmme silda korrastatud mitmel korral. Nagu avalikes kohtades ikka, ei ole ka Nõmme keskuse piirkond vandalismist prii. Grafiti ja joonistuste teke sillale ning sillaäärsetele tugimüüridele on tavapärane. Läbi aastate on nende eemaldamiseks kulutatud palju vaeva ja raha. Igakordne grafiti eemaldamine või ülevärvimine jätab paratamatult oma jälje ning seetõttu silla laiguliseks muutumise vältimiseks seda mitmel korral üle värvitud. Olulisi investeeringuid konstruktsioonide korrastamiseks ja silda ületava teekatte korrastamiseks varasemalt tehtud ei ole.
2014. aastal hakkas Nõmme Linnaosa Valitsus koostöös linna ametiasutustega planeerima silla korrastamist. Algselt sooviti sild välisilme korrastamiseks üle värvida, kuid enne tööde alustamist selgus, et see vajaks põhjalikumat hooldamist. Silla teraskonstruktsioonid olid mitmel pool roostes ning probleeme esines hüdroisolatsiooni ja sadevee ärajuhtimise süsteemiga. Aastate jooksul oli vihmavesi tunginud silla konstruktsioonidesse ning neid oluliselt kahjustanud.
2016. aastal kuulutas Tallinna Kommunaalamet välja riigihanke silla täisrekonstrueerimiseks. Tööde käigus oli plaanis sild värvist ja roostest puhastada, parandada kõik konstruktsioone puudutavad defektid, rajada uus hüdroisolatsioon, panna teekate ning anda sillale uus värvikate. Aasta lõpuks suurem osa neist töödest ka lõpetati. Sild on käesoleva aasta jaanuari seisuga jalakäiatele küll avatud, aga ilmastiku tõttu on ootel veel mõned kevadised tööd, nagu näiteks teekatte asfalteerimine ja kivist tugimüüride korrastamine.
Seega võib öelda, et silla rekonstrueerimise põhjuseks oli selle seisukord ja ohutus. Pikaajaliseks eesmärgiks on tagada silla säilimine ja ohutus liiklejatele.
Elanike pahameel, et uut silda ei rajatud
Info silla korrastamise kohta hakkas mitmel pool levima juba paari aasta eest. Sellest räägiti linnaosa ajalehes, sotsiaalmeedias, muudes kanalites ja kohtumisel elanikega. Valdavalt on elanike meelsus silla korrastamise osas olnud positiivne, kuid mitmelt poolt on kosta ka kriitikat ja pahameelt.
“Raske uskuda, et seda silda kuidagi ei kaasajastatud, ei mingit disaini ega valgustust, nagu näiteks Laagris Pääsküla jõe jalakäiate sillal. Sellel sillal pole kindlasti mingit arhitektuurilist väärtust. Nö värviti taas üle ja on nagu merekonteiner endiselt,” kirjutas üks pahane inimene sotsiaalmeedias.
Nõmme sild rajati kindla eesmärgiga ja sellele eelnes läbimõeldud eeltöö ja projekteerimine. Üldistades võib öeda, et tegemist on teosega ja sellisena tuleks teda ka ümberkorralduste kontekstis vaadelda. Ei eksisteeri head tava sarnaste objektide ümberehituseks. Võimalusel proovitakse monumentaalseid objekte ja rajatisi säilitada nende algses vormis. Selline suhtumine on aidanud hoida ja kaitsta olulisi objekte üle eesti ja mitmel pool maailmas.
Arutelu arhitektuurilisest väärtusest on asjakohane, kuid sellele hinnangu andmine on tihti äärmiselt subjektiivne. Eks üldiselt hindavad elanikud objektide sobivust linnaruumi oma isiklikust kogemusest lähtudes. Me saame mõjutusi kohtadest mida külastame, reisidelt ja televiisorist. Tower Bridge Londonis on küll väga uhke rajatis, kuid kas kaaluksime selle rajamist Pääsküla jõe vana kivisilla asemele? Tõenäoliselt mitte.
Eks need mõjutused ole mingis mõttes head, nad avardavad meie maailmavaadet ja kindlasti omavad mingis kontekstis ka edasiviivat jõudu või omadust suunata meid huvitavamatele otsustele, kuid alati ei ole uuendused igas situatsioonis rakendatavad.
Nõmme sild ei vääri samastamist merekonteineriga. Sellel sillal on oma sisu ja ajalugu, mida tuleb austada ja mäletada.
Miks sild roosaks värviti?
Seni on Nõmme silla värvitoon olnud kollane. Samasugune lahendus oli algselt plaanis ka silla korrastustöödega alustamisel. 2016. aasta novembri lõpus tegi Tallinna Tehnikaülikool ettepaneku värvida sild peale korrastamist kooli korporatiivtoonidesse. Nendeks toonideks on hall, kirsipunane ja valge. Kuna tegemist on Tallinna Tehnikaülikooli juubelisillaga, leidis välja pakutud lahendus heakskiidu ning tööde käigus saigi sild detsembri lõpuks endale uue värvikuue.
“Sellist asja annab ikka kokku segada. Ämbritäis karu s…a, ämbritäis vaarikaid ja ämbritäis porivett…!! Elagu Nõmme!!,” kirjutas üks ärritunud Nõmme elanik sotsiaalmeedias.
Eks silla värvitooni teemal on võimalik vaielda ilmselt väga pikalt. Neid, kes eelistavad mõnda teist värvi leidub arvatavasti palju. Sarnaselt eelkäsitletud arhitektuurse väärtuse teemale on ka värvitooni aktsepteeritavus paljuski sõltuv iga inimese isiklikest eelistustest.
Nõmmel ringi liikudes paistab see eelistuste mitmekesisus ka välja. Sisekvartalis leidub väga palju väärikat kunsti vanade ja uute majade näol. Hoonete värvilaendustes võib silma hakata rohelist, kollast, pruuni, halli, valget ja mõnel pool ka erksamaid toone. Sarnaselt hoonetele on inimesed vastavalt oma eelistustele tooninud kinnistu piirdeaia või kuuri. Tegelikult ei ole kirsipunane, roosa või isegi lilla toon Nõmmel kuigivõrd levinud.
Isiklikud eelistused on elus väga olulised, kuid olukordi ja objekte, mille puhul need eelistused ei ole üks-ühele ülekantavad leidub palju. Üheks selliseks on ka Nõmme sild, mis oma monumentaalse olemuse säilitamise huvides on ajalooliselt järginud ning järgib eeldatavasti ka tulevikus Tallinna Tehnikaülikooli sümboolikat ja kuvandit.
Kas praegune värvivalik muudab silla kasutamismugavust, ohutust või sümboolset staatust? Arvatavasti mitte. Kas värvivalik paneb meid silda teisiti vaatama? Kindlasti. Ja see ei pruugi olla tingimata halb. Muutused linnaruumis tõstavad tihti meie teadlikkust ja tähelepanu. Tähelepanu objektidele, mis linnaruumi rikastavad ja mille oleme enese teadmata unustanud.
Sõites viimased 10 aastat autoga Nõmme silla alt läbi, ei pane me enam ehk seda objekti tähelegi. Praegused muudatused on toonud sillale palju tähelepanu ning sellega kaasnenud arutelud on muutnud meid teadlikumaks. Meile meenub, miks see sild rajati ja me mäletame taas, miks on see sild meile oluline.
Nõmme sild on oluline monumentaalne maamärk ning selle säilimise eest peame kõik koos ühtemoodi head seisma.
Risto Kask on endine Nõmme asevanem ja pikaaegne nõmmelane
FOTO: Erakogu