10.11.2020
Estonia hukkunute mälestustseremoonia
Samal ajal kui Estonia laevahuku uusi asjaolusid paljastanud skandaalse seriaali viis osa on Eesti teleekraanidel ära jooksnud, valitseb Eesti meedias Estonia huku teemal kõrvulukustav vaikus ning meie „professionaalsete“ ajakirjanike teravus on suunatud teadagi, kuhu.
Seda ei saa öelda aga Soome ja Rootsi ajakirjanduse kohta – nimelt ilmus viimase nädala jooksul Rootsis ja Soomes umbes poolsada Estonia huku teemalist kajastust, millest suurem osa olid seotud teatega, et Rootsi riigiprokurör uurib, kas uute asjaolude ilmnemisel on põhjust taasavada Estonia hukkumisega seotud uurimist.
Lisaks käsitleti veel kahte teemat: Rootsi sise- ja kaitseministrid Riksdagi riigikaitse- ja väliskomisjoni ühisistungil, kus jäi kõlama, et valitsus ei varja midagi ja uurijad saavad ligipääsu kõikidele materjalidele ning otsus selle üle, kas Estonial on vaja korralda uus sukeldumine, ei tule enne järgmist aastat.
Sellele eelnenud seitsme päeva jooksul ilmus Soomes ja Rootsis paarkümmend Estoniaga seotud kajastust, midagi uut olulist ei lisandunud: Rootsi tabloidides avaldati mõned vandenõuteooriad ja kannatanute mälestused, ka kirjutati uue filmi teinud Evertssoni kandideerimisest ajakirjandusauhinnale, samuti ka Soome uuest Estonia teemalisest draamasarjast.
Näiteks Rootsi ajaleht Aftonbladet kirjutab Rootsi Raadiole viidates, et sealne riigiprokurör kaalub, kas Estonia katastroofiga seoses tuleks uus uurimine käivitada.
„Septembris esitati dokumentaalsarjas uut teavet Estonia kahjustuste kohta. Hukkumise üle elanud mees on hiljem taotlenud laevahuku uurimise jätkamist,“ kirjutab ajaleht. Kuid ühtegi otsust Eesti vrakkide kohta uuesti läbi vaadata ei ole tehtud.
1994. aasta septembris toimunud Estonia katastroofis hukkus 852 inimest.