Rootsi: parvlaeva Estonia vraki juurde sukeldutakse uuesti suvel

Eesti,
Parvlaev Estonia visiiri ülestõstmine 1994. aastal.

Parvlaeva Estonia vraki juurde korraldatakse sel suvel uusi sukeldumisi, teatas Rootsi riiklik õnnetuste uurimise amet (Statens haverikommission – SHK).

Eesti oli sellest otsusest teatanud juba varem. Sukeldumistel keskendutakse ametnike sõnul uuele augule laeva keres.

Järgneb Google reklaam. Uute uudiste toimetus ei vastuta Google algoritmide poolt personaalselt teile suunatud reklaamide sisu eest. Soovitame usaldada ainult tuntud ja usaldusväärseid kaubamärke.

“Millal ja kuidas auk tekkis? Kas see tekkis enne või pärast uppumist?” küsis SHK juht Jonas Bäckstrand pressikonverentsil.

Otsuse tingis mullu sügisel näidatud dokumentaalfilm Estoniast, milles olid kaadrid varem teadmata suurest august laeva keres. Sukeldumisroboti abil hangitud videomaterjal on filmitud 2019. aastal.

Rootsis vastu võetud seadusmuudatus lubab juuli algusest taas Estonia vraki juurde sukelduda.

Bäckstrandi sõnul on kavas uuesti uurida ka õnnetuse käigus lahti tulnud vöörivisiiri. Uurimisel arvestatakse versiooniga, et uus auk on tekinud aluse põhjavajumisel.

Sukeldumised algavad 8. juulil ja kestavad kümme päeva. Tööd tehakse vahetustega ööpäevaringselt. Vrakist tehakse 15 000-25 000 pilti, et luua nende abil 3D mudel.

Uuringute läbiviimisest samal perioodil oli varem teatanud ka Eesti.

Ohutusjuurdluse keskuse juhataja ja uuringute juht Rene Arikas ütles mais Postimehele, et keskuse praegune ülesanne on esialgse hindamise tegemine ja tuvastamine, kas Estonia hukku toona uurinud ühiskomisjoni (JAIC) lõpparuandes toodud järeldused kehtivad endiselt.

“Tegevuse ametlik nimetus on esialgne hindamine. Uurimine peab tuvastama laevakeres olevate ning varem teadmata aukude tekkimise põhjused, kirjeldas Arikas uuringu eesmärki.

Põhimõttelise otsuse eraldada vraki uurimiseks kokku kolm miljonit eurot tegi Eesti valitsus kabinetinõupidamisel tänavu märtsis.

Bäckstrand jagas kriitikat, et õnnetuses ellujäänuid selle järel ei küsitletud. Nüüd on seda tehtud.

“Oleme juba küsitlenud paljusid inimesi, kuid palju usutlusi on veel tegemata,” lausus Bäckstrand.

Tema sõnul on küsitletuid paarkümmend ning umbes kümmet inimest usutletakse veel.

Õnnetuse uurimist ennast ei ole siiski veel uuesti avatud. Seda tehakse alles siis, kui on saadud uusi andmeid, mis annavad selleks põhjust.

Uurijate 1997. aasta lõpparuande kohaselt põhjustas katastroofi tormis lahti rebenenud vöörivisiir, mis tõmbas kaasa sellega ehituslikult seotud rambi, mille tõttu pääses vesi autotekile. Kuulujutud kokkupõrkest teise alusega või plahvatusest on siiski visalt elus.

Parvlaev Estonia uppus 1994. aasta 28. septembril teel Tallinnast Stockholmi. Õnnetuses sai surma 852 inimest, neist suurem osa rootslased. Eluga pääses 137 pardalolijat. See oli kõige hullem rahuaegne laevakatastroof Euroopa vetes ja ohvriterohkeim Euroopa laeva hõlmav laevahukk alates Titanicu uppumisest 1912. aastal.

Õnnetuse järel leppisid Soome, Rootsi ja Eesti kokku laevavrakki puudutavas hauarahus. Sellega on hiljem liitunud ka teisi riike.

 

Tähelepanu!

Kuna kommentaaride modereerimise maht hakkas toimetuse väikese kollektiivi tööd häirima, siis oleme sunnitud kommenteerimise peatama. Kui tunnete vajadust ühiskonna asjades kaasa rääkida, siis on selleks võimalus Facebookis ning meediaväljaannete kommentaariumites.

Täname teid jätkuva toe ja mõistmise eest!
Uute uudiste toimetus.

Mobile Sliding Menu

Uute Uudiste väljaandja on Eesti Konservatiivne Rahvaerakond. Uued Uudised peavad oluliseks sõnavabadust. See tähendab, et Uutes Uudistes avaldatud seisukohad ei pruugi ühtida Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna seisukohtadega.
Kontakt: info@uueduudised.ee | Kasutamistingimused