Rahvuskonservatiivne uudiste- ja arvamusportaal
Saada vihje: info@uueduudised.ee

Rudolf Jeeser – sõjaväelane, kes tuli Iraagi ja Soome kaudu Eestit paremaks tegema

21.12.2022
Rudolf Jeeser

Rudolf Jeeser on mees, kes on sõjaväelasena teeninud Iraagis ja elanud-töötanud aastaid Soomes, kuid leidnud nüüd tee tagasi Eestisse. Juba kaks aastat töötab ta EKRE ringkondade koordinaatorina, olles samal ajal ka Märjamaa vallavolikogu liige. Miks otsustas ta kodumaale naasta?

Üheksakümnendate aastate alguses oli Märjamaalt pärit Jeeser teelahkmel, nagu meist paljud. Saatust kujundas tõik, et ta kutsuti toona kaitseväkke ajateenistusse. Kaitsevägi hakkas nii meeldima, et Jeeser teenis seal erinevatel positsioonidel kokku 19 aastat.

Selle aja vältel sai käidud Iraagis missioonil ja oldud õppejõud kolmes koolis. Ta oli ka Kaitseliidu Viru maleva pealik.

2012. aastal otsustas kapten Jeeser minna reservi ja avastada tsiviilmaailma. Paar aastat hiljem leidis ta end perega Soomest, kus tegutses pikka aega bussfirmas koolitajana.

Soome EKRE osakonda käivitama

Tööst üksi jäi väheks. Ta oli üks neist, kes aitas käivitada Soomes EKRE osakonna. „Ma ei saa öelda, et ma selle käivitasin, aga ma andsin sellele uue hingamise,“ ütleb ta.

EKRE Soome tookordne paarikümne liikmeline osakond on tänaseks kasvanud mitmekordseks ja praegu on seal üle 200 inimese. Nüüd juhib osakonda juba ligi kaks aastat Merliin Grauberg-Riisenberg, kes on sellega Jeeseri hinnangul väga hästi hakkama saanud.

„Ma olin ammu luuranud ja vaadanud, mida EKRE teeb ja kuidas teeb. Viimaseks tõukeks rahvuskonservatiividega liitumiseks oligi see, et inimesi, kes olid 2009-2010 suure majanduslanguse ajal Soome läinud, käsitleti Eestis nagu teisejärgulisi, mõnitati ja kasutati selliseid väljendeid nagu kalevipojad või mugavuspagulased. Ma ei tahtnud kuidagi nõus olla sellega, et meie rahvuskaaslasi, kes on ülitublid inimesed, niimoodi alavääristati või sõimati.“

Loomulikult on Eesti majandusolukord mänginud olulist rolli Soome tööle minemisel, aga just neil aastatel, mil EKRE oli valitsuses, hakati Eestisse tagasi tulema – siis oli väljaränne esmakordselt negatiivne.

„Vaadates, milline majandusolukord meil on praegu, kuidas praegune valitsus ei kipu inimesi aitama, siis ma arvan, et kahjuks hakatakse jälle sõitma teises suunas. Kui inimesed kaotavad Eestis töö, siis nad hakkavad otsima väljapääsu. Paljudel on tee selge, nad on Soomes käinud, teavad tuttavate kontakte.“

Soomes töötavate eestlaste hulgas on poolehoid EKREle suur. 2019. aasta Riigikogu valimistel tuli enamik välismaal antud häältest Soomest ning 42% toetas EKREt. „Ma arvan, et EKRE oli, on ja jääb ka tulevikus välismaal elavate eestlaste hulgas kõige populaarsemaks,“ ütleb Jeeser.

Ta lisab, et 2019. aasta Riigikogu valimiste ajal tehti Soomes küsitlus, mille järgi tahtis 75% eestlastest tulla koju tagasi esimesel võimalusel, niipea kui Eestis majanduslik olukord paremaks läheb.
Praegu elab Soomes umbes 60 000 eestlast, lisaks pendeldajad.

Jeeser ise otsis küll ühe silmaga ka Soomes uusi väljakutseid, kuid teise silmaga vaatas Eesti poole. Tema enda sõnul on talle tähtsad eesti keel ja maaelu säilimine.

Kui Eesti Konservatiivne Rahvaerakond kuulutas välja konkursi ringkondade koordinaatori kohale, kandideeris Jeeser ja läbiski 2020. aastal tihedas konkurentsis sõela.

EKRE liige on abivalmis ja oma kodu hoidev

Jeeser kiidab, et kõik need kaks aastat on ta oma tööd nautinud. „Tore ja mõnus töö, mulle sobib inimestega suhtlemine, inimeste aitamine, uute asjade leidmine, asjade efektiivsemaks ja paremaks muutmine. Tegelikult on enamasti kõik EKRE inimesed muutnud selle töö meeldivaks.“
Ta rõhutab, et enamik erakonnakaaslasi on väga sõbralikud, lahked ja toredad, ei mingeid „kaikavendi“, nagu mõni poliitiline konkurent püüab väita.

„EKRE keskmine liige on hästi abivalmis, oma kodukohta ja peret hoidev. Talle on tähtsad need põhiväärtused, mis on olulised tervele erakonnale – eesti keel ja kultuur, lisaks Eesti maaelu säilimine. Ja loomulikult läheb liikmetele korda massiimmigratsioon ja majanduslik toimetulek.“

Samasugune valitsus hävitaks Eesti

Jeeser leiab, et tema karjäärist kaitseväes on olnud palju kasu ka tänases töös. Ka kaitseväes oli eeskätt palju suhtlemist inimestega, teiseks on väga oluline süsteemsus, aga ka kiire kohanemisvõime.
Koordineerimist sai kõvasti harjutada eelmise valimiskampaania ajal. Siis pääses Jeeser ka Märjamaa vallavolikokku.

Tulevastel Riigikogu valimistel kandideerib Rudolf Jeeser Harju-Raplamaa valimisringkonnas, olles nimekirjas viies.

Reformierakonna esimehe Kaja Kallase algatatud kahevõitluse kohta EKREga ütleb Rudolf, et selline vägikaikavedu käib paraku suure poliitika juurde.

„Kui üritatakse jätta muljet, et nüüd on käes mingisugune uus ajastu, kus kahe suure vahel käib võitlus juba mitu kuud enne valimisi, siis tegelikult on see Eesti poliitikas olnud juba aastakümneid samamoodi. Enne oli EKRE asemel Keskerakond, kes on end tänaseks maha mänginud.“

Jeeseri sõnul on EKRE eesmärk kas valimised võita või pääseda valitsuskoalitsiooni. „Kui me laseme samasuguse valitsuse nagu praegu veel neljaks aastaks võimule, siis ei jää Eestist enam midagi järele ja need asjad – nagu eesti keel –, mida me praegu peame enesestmõistetavaks, võivad hääbuda. Asemel saame rohepöörde, millega tegelikult hävitatakse meie rahvuslikku majandust.“

Jeeseri sõnul räägivad valitsejad meile muinasjutte, millel pole tegelikkusega mingit pistmist. „Rohepööre ei päästa loodust, vaid paneb selle suuremasse ohtu. Räägitakse, et tänapäeva tuulikud on nii inimsõbralikud, et sealt ei tule mingit vibratsiooni ja metsloomad tahavadki koos lindudega nende juures elada. See jutt on ju tegelikult vale! Ja kui me laseme massiliselt võõraid sisse, siis me näeme varsti sama pilti nagu Rootsis, kus politsei ei julge osadesse linnaosadesse minna, sest need on getostunud.“

EKRE kõnetab inimesi

Jeeseri sõnul toob Reformierakonna poliitika kaasa jõukama keskklassi väljasuretamise, rääkimata päris vaestest. „Vaadake, kuidas keeratakse kogu aeg vinti peale elektrihindadega, gaasihindadega, kütusehindadega, toiduainete hindadega… See muudab kogu Eesti ühiskonda vaesemaks. Alles äsja teatati uudistes, kuidas Eestis on absoluutses vaesuses elavate inimeste hulk rekordiliselt suur.“

Kui Jeeser pääseks Riigikokku, siis tegeleks ta endale südamelähedaste teemadega nagu riigikaitse, kitsamalt võttes elanikkonnakaitse, kriisijuhtimine, hädaabiolukorrad – need on teemad, millega ta on tegelenud ka Märjamaa vallas vallavolikogu liikmena.

Tema üheks lemmikteemaks on ka maaelu. „Meil on tegelikult olemas inimesed, kes tahavad maal elada ja kes on valmis panustama maapiirkondadesse, aga praegu riik väga ei soosi seda. Kui EKRE oli valitsuses, siis eraldasime maaelu edendamise sihtasutusele raha selleks, et maaelu välja ei sureks. Praegu on esimesed projektid tehtud Kagu-Eestis. Tõrva vald tegi noorte perede elamurajooni programmid, seal broneeriti krundid ära paari tunniga, mis näitab seda, et tegelikult on inimestel väga selge huvi elada maal ja ajada seal Eesti asja,“ räägib Jeeser.

Ta on veendunud, et EKRE kõnetab paljusid inimesi ja seisab paljude inimeste eest. „EKRE ajab õiget asja. Ja mul on ülimalt hea meel olla mutrike selles suures masinavärgis. Uhke on olla rahvuskonservatiiv, sest näen, kui palju on toetajaid, kes südame soojaks teevad.“